Rahapesu tõkestamine on ministri sõnul takerdunud varasemate vigade parandamisse

 (52)
Rahandusminister Martin Helme
Rahandusminister Martin HelmeFoto: Tiit Blaat

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul on uus rahapesu tõkestamise direktiiv takerdunud selle taha, et varasemalt on direktiive ebarahuldavalt üle võetud ning tekitanud olukorra, kus "tegelike kasusaajate" nimistu äriregistris on õiguslikult sisuliselt kasutu.

Mõned nädalad tagasi kirjutas Delfi, et riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) saatis Helmele kirjaliku küsimuse, milles uuris rahapesu tõkestamise kohta. Endine rahandusminister Ligi märkis, et Eesti peab üle võtma Euroopa Liidu direktiivi ning samuti on rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon teinud tänavu terve rea selleteemalisi ettepanekuid. Helmelt tahtis Ligi teada, milline on olnud neid rakendava seaduseelnõu valmimise kulg ning milliseid nõudeid ja ettepanekuid on praegune rahandusminister heaks kiitnud või tagasi lükanud.

Eelnõu saatmine esimesele kooskõlastusringile oli kavas juba juulis, kuid jäi toona tegemata. Helme sõnul tingis selle vajadus parandada varasemaid vajakajäämisi. Minister selgitas, et tema nõunikud kaasasid eelnõu ettevalmistamise protsessi eksperdid (advokaadid, audiitorid, notarid jt), samuti peeti konsultatsioone teiste ministeeriumitega ning õiguskantsleri kantseleiga ning selle töö käigus selgus, et varasemalt on rahapesu tõkestamise direktiive üle võetud ebarahuldavalt: on lisatud kohustusi, mida direktiiv ette ei näe, olulisi mõisteid on vääralt tõlgitud, olulised erandid on jäänud rakendamata jne. "Need vead vajavad parandamist enne, kui saab edasi minna uute nõuete sissetoomisega," sõnas Helme.

Seotud lood:

Parima õigusloome kvaliteedi tagamiseks ja varasemate direktiivide ülevõtmisel asjatundjate poolt esitatud, aga arvesse võtmata jäetud ettepanekute läbi töötamiseks kaasati Helme sõnul lisaks ministeeriumi kompetentsile ka väliste ekspertide abi. Näiteks tõi see esile, et Eestis ei toimi praegu nn kasusaajate register. "Esiteks on eestikeelsed sõnad „tegelik“ ja „kasusaaja“ direktiivi eesmärkide täitmist silmas pidades eksitavad ning tekitanud arvukalt tõlgendusprobleeme näiteks MTÜ-de ja SA-de ning riigi ja KOV üksuste äriühingute „kasusaajate“ määramisel. Tavainimesel on üsna veider mõista, mida tähendab, et AS Eesti Energia „tegelik kasusaaja“ või et pankrotis äriühingu „kasusaajaks“ võiks olla pankrotihaldur," lausus rahandusminister.

Ent tõsisem ja sisuline probleem registriga on Helme sõnul hoopis selles, et kuna ükski riigiasutus ei pea ennast vastutavaks esitatud andmete kontrollimise eest ning seega on „tegelike kasusaajate“ andmekirje äriregistris oma õigusjõult kasutu, sest register kuvab neid nimesid, "mille isikud ise on pidanud heaks sisestada." Tulemuseks on see, et näiteks pangakonto avamisel või notariaalse tehingu tegemisel tuleb juriidilise isiku esindajatel iga kord uuesti täita ankeet „kasusaajate“ kohta, sest kohustatud isikud ei saa registriandmeid usaldada ning peavad need alati üle kontrollima. "Registriandmete sisulise kontrolli loomine eeldab aga organisatsioonilisi ümberkorraldusi ja nõuab ilmselt ka rahaeraldusi, mida saab teha vaid koostöös teiste ministeeriumidega," ütles Helme.

"Hetkel olen kujundanud seisukoha, et kasusaajate registriga seonduv vajab pikemat ettevalmistust eraldi seaduseelnõuna ning praegu kooskõlastusringile saatmist ootavast eelnõust tuleb selleteemalise sätted välja jätta," lausus Helme. "Kui see töö on tehtud, siis saab seaduseelnõu saata kooskõlastusringile ning esitada peatselt riigikogule."

Samas ei loobunud rahandusminister oma vastuses ka Ligi suunal iroonitsemisest: "Mul on hea meel, et olete lõpuks hakanud mõistma rahapesuga seotud probleemide tõsidust ja hakanud muret tundma vastava õigusloome kvaliteedi pärast. Kui te oleksite oma rahandusministriks oleku ajal teema suhtes samaväärset huvi ilmutanud, oleks meil praegu seaduseelnõu ettevalmistamisel märksa vähem probleeme ja takistusi."