Justiitsminister Raivo Aeg selgitas, et üleüldiselt tehti karistusseadustikus toona muudatusi, fookuses polnud vaid rahapesu. Muudatuste eesmärk oli paremini piiritleda paremini kurjategijate gruppe ning teha kindlaks, et kedagi ei karistata ülemäära.

Praktikutest ja õigusteadlastest töögrupp muutis töö käigus ka rahapesuparagrahve. Üks paragrahv tunnistati kehtetuks näiteks seetõttu, et asjaajamine selgemaks muuta. Kuritegelike ühenduste korraldatud rahapesu sai muudatuste käigus aga karmimalt karistatud - varem võis selle eest mõista inimesele kaks kuni kümme aastat vangistust, nüüd aga kolm kuni 12.

Peale selle on rahapesu kahtlusest teatamata jätmine palju krõbedama trahviga karistatav. Varem sai sisse nõuda vaid kuni 32 000 eurot, pärast seadustiku muudatusi aga kuni 400 000 eurot.
Aeg märkis, et rahapesuparagrahve muudeti eelkõige karistusõiguse korrastamise ja ühtlustamise ideest. Peale selle muudeti veel seaduspügalaid, rahapesu polnud ainus kuriteoliik, mille karistamine üle vaadati.