Ligi viitas asjaolule, et Reformierakond on esitanud eelnõu, mis vähendaks aktsiisi. Ta soovis ministrilt teada, kas ta oleks valmis tegema koostööd, et seda viga parandada.

Tõniste märkis, et see on olnud erinevate valitsuste poliitika, kui on eelarvesse raha vaja, siis tõstame aktsiise. “Kahjuks 2014. aastaks tõsteti aktsiise ennaktempos: kui varem oli kokku lepitud tõusuredel 5 protsenti, siis see muudeti 15 protsendi peale.”

Tema hinnangul sai sellest alguse ka piirikaubandus. “Käesoleva valitsuse soov lahja alkoholi aktsiisi järele tuua kindlasti ei aidanud piirikaubanduse vähenemisele kaasa,” ütles rahandusminister.

“Eelmise aasta lõpus tegin ettepaneku jätta 2018. aasta 1. veebruaril aktsiisitõus ära. Mul on hea meel, et valitsuskoalitsioon toetas seda vähemalt osaliselt — see tõus toimus poole võrra,” lisas ta.

Tõniste sõnul ei osatud õigesti hinnata piirikaubandusega seotud riski laekumistele. "Me ei räägi siin ainult Läti-suunalisest piirikaubandusest, vaid me räägime kindlasti ka põhjasuunalisest ehk meie Soome ostuturistidest, kelle ostud siin on tunduvalt vähenenud, kuna Eesti on läinud kallimaks," selgitas Tõniste.

Võib-olla on meile laiemalt ka hea õppetund, et asi ei käi nii, et muudkui aga tõstame makse ja selle võrra laekub rohkem raha, vaid kuskil on taluvuse piir.
Toomas Tõniste

"Kindlasti on nendel aktsiisitõusudel, mis minu hinnangul on ületanud sellise taluvuse piiri, mõju majandusele laiemalt. Minnes Lätti ostma alkoholi, tangitakse ka oma autopaak kütust täis, ostetakse muid toidukaupu, ehituskaupu ja ka tarbitakse teenuseid. See on murettekitav trend," ütles rahandusminister.

Tema hinnangul on piirikaubanduse tekkimine üldse suur mõtlemise koht. "Võib-olla on meile laiemalt ka hea õppetund, et asi ei käi nii, et muudkui aga tõstame makse ja selle võrra laekub rohkem raha, vaid kuskil on taluvuse piir. Ma arvan, et see on laiem sõnum, millega me peaksime kõik arvestama," tunnistas Tõniste.