Rahandusminister kiitleb aktsiisikatastroofi ärajäämisega, ettevõtjad hoiatavad tormipilvede eest

 (86)
Alko1000 Valkas
Alko1000 ValkasFoto: Karli Saul

Rahandusminister Sven Sester oli väga rahul maksulaekumistega, mis näitasid, et nii kütuse- kui alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal täpselt nagu riigieelarve ennustas. Ettevõtjad ütlevad aga, et eelmise aasta heade tulemuste arvelt tuleb see aasta hullem.

"Tegelesime tõelise peenhäälestusega, saime 100,1 protsenti eeldatud tulust," rääkis Sester täna valitsuse pressikonverentsil eelmise aasta riigieelarvest. Häid maksulaekumise numbreid jagas Sester juba esmaspäeval Facebookis.

Aktsiisitõusude kriitikud Sesteri rõõmu ei jaganud. Kütuseaktsiisi laekumine kasvas sel aastal 14,3 protsenti ja eelarve tuli väikese varuga täis. Kütusefirma Olerexi juhatuse liige Alan Vaht kommenteeris augustis, et arvutuste kohaselt on aktsiisi alalaekumine aasta lõpuks 25 miljonit eurot.

Vaht kommenteeris täna, et kütuseaktsiisi laekumise tegelikku pilti mõjutab endiselt 2016. aasta jaanuarikuine kütusevarumine. Turul on senini alles koguni 24 miljonit liitrit talvist diislikütust ning kuus miljonit liitrit bensiini, mida ei ole veel ära tarbitud. Lisaks on aktsiisitõus lõiganud ära diislikütuse senise loomuliku 5-protsendilise kasvu ning viimaste andmete järgi pööranud kütuseturu varasemalt prognoositud langusesse.

Seotud lood:

2016. aasta jaanuarikuus suunati tarbimisse tavapärasest enam bensiini ja diislikütust. Sellest tulenevalt oli Vahi sõnul eelmise aasta veebruarikuine kütuseaktsiisi ülelaekumine 2,6 korda tavapärasest suurem. Senise 31 miljoni euro asemel laekus riigieelarvesse ligi 82 miljonit eurot kütuseaktsiisitulu. Tekkinud 51 miljoni euro suurune puhver on igakuiselt märkimisväärselt vähenenud, ulatudes 2016. aasta novembrikuu seisuga 14 miljoni euroni. Turule kokku varutud kütust ei ole tänaseni ära tarbitud, mistõttu on tegelik pilt veel mõnda aega moonutatud.

Turul olevast ning senini tarbimata kütusekogusest annab Vahi sõnul ülevaate alljärgnev graafik.


Olerexi graafiku allikas: ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur andmed Maksu- ja Tolliameti andmete alusel.

Vaht arvas, et turu tegelikust olukorrast saame täpsema pildi selle aasta teise kvartali jooksul.

Alkoholiaktsiisi laekumine

Alkoholiaktsiisi laekus 13,1 protsenti ehk 1,2 protsenti ennustatust enam. Liviko juht Janek Kalvi ennustas juunis, et aasta lõpuks kandub kuni 20 protsenti siinsest turu mahust Lätti, mille tulemusel kaotavad Eesti ettevõtted ja ka riik kümneid miljoneid eurosid.

Kalvi ütles täna, et Sesteri rahulolu põhjuseks on ilmselt detsembrikuu head laekumised, sest 1. jaanuaril 2017 pidi alkoholiaktsiis tõusma ja selle ootuses varuti palju alkoholi. See aasta tuleb tema hinnangul halvem.

"Täna on umbes 20-25 protsenti kange alkoholi müügist kolinud Läti piiri taha. Kui kunagi seda ütlesin, ei võtnud keegi seda tõsiselt. Praegu teeb juba Ossinovski ettepanekuid, kuidas seda piirata," rääkis Kalvi.

Õlletootja A. Le Coq juht Tarmo Noop oli samuti selle aasta perspektiivide suhtes kriitiline. Tema hinnangul läheb sel aastal Lätti vähemalt 15 protsenti kogu Eesti õllemüügist.

Eelmist aastat kommenteerides ütles Noop, et aktsiisitõusu mõju arvestades on aktsiisilaekumine õlle pealt langenud seitse protsenti. Sellest kuus läheb Läti ja üks tarbimise languse arvele. Eelarvetulud tulid kokku peamiselt viina arvelt ja sedagi detsembrikuise ettevarumise tõttu.

Kuna sel aastal tuleb kaks aktsiisitõusu õllele, siis ennustas Noop, et nüüd hakkavad kaupmehed ka õlut enne aktsiisitõusu lattu ette varuma. Varem tehti seda vaid viinaga, mis võtab vähem ruumi ja mille ladustamine on seetõttu odavam.

Üllataval kombel on ka rahandusministeerium nende pessimistlike hinnangutega nõus. Selle aasta riigieelarve ennustab alkoholiaktsiisi laekumise väikest langust eelmise aastaga võrreldes. Peale riigieelarve valmimist valitsus vahetus ja uus valitsus nägi ette uued alkoholiaktsiisi tõusud, mis peaks nende hinnangul kasvatama sel aastal alkoholiaktsiisi laekumist 25 miljonit eurot.