Rahandusministeerium võtab ebaseaduslikult raha töötu- ja haigekassa reservidest, kuid sanktsioonid selle vastu on ebaselged
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel istungil haigekassa ja töötukassa reservide kasutamist. Erikomisjoni esimees Aivar Sõerd ütles, et haigekassa ja töötukassa on 2018. aasta lõpu seisuga riigikassase likviidusreservi hoiule andnud oma reserve summas 981 miljonit eurot. Sõerd märkis, et likviidsusreservist on aga alles vaid 676 miljonit eurot, mille hulgas on ka 310 miljonit eurot teiste sihtasutuste poolt hoiule antud raha ning ka Euroopa Liidu eelarve raha.
Erikomisjoni liikme Inara Luigase märkis, et riigikogu lisas 2017. aastal riigieelarve seadusesse sätte, mis lubab rahandusministeeriumil hoiule antud haigekassa ja töötukassa raha ning sealhulgas ka reservide raha kasutada. "Tingimus on, et igal ajal peavad olema tagatud haigekassa ja töötukassa kõik vajalikud väljamaksed," tõi Luigas välja.
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on praegu olemas piisavad vahendid selleks, kui tööturul või haigekassas peaks midagi juhtuma ja nad koheselt reservist raha vajavad. "Likviidsusreservi arvutades võetakse arvesse, milline peab olema see puhver, kui meid tabab šokk ja antud momendil on meil see olemas."
"Küsimus on, et kui tegu on seaduserikkumisega, siis kes selle eest vastutab?" tõstatab küsimuse Henn Põlluaas (EKRE). Riigikontrolör Janar Holm kinnitas, et likviidsusreservist igapäevaste kulude katteks raha võtmine on tõesti ebakõlas seadusaktidega. "Vastutab rahandusministeerium, aga kas või millised sanktsioonid sellele järgnevad, ma praegu öelda ei oska," möönab Holm.
