“Maja tagastamise korral Mustpeade vennaskonnale puudub riive avalikule huvile, sest maja jääb ka edaspidi avatuks ja säilib arhitektuurimälestisena. Mustpeade vennaskond on ühepoolselt allkirjastanud ja Tallinnale saatnud kokkuleppe, kus vennaskond võtab endale tähtajatu kohustuse hoida maja kultuurile, linnakodanikele ja turistidele avatuna ja jätkata koostöös Tallinna linnaga selle seniseid tegevusi,” selgitab Peedu.

“Tegemist on õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis kuulub tagastamisele endistele omanikele. Valitsus võib otsustada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätta, kui selle tagastamine oleks vastuolus avaliku huviga. Avalik huvi on praegusel juhul selgelt määratletud ja selleks on väärtusliku arhitektuurimälestise säilimine ja pikaajaline jätkusuutlik avalik kasutamine kultuuriobjektina.”

Asekantsleri sõnul näitab hoone säilivushinnang, et seaduse kohaselt on seda võimalik endisele omanikule tagastada üksnes mõttelise osana, kusjuures üle poole jääks Tallinna linna omandisse. Linn ja vennaskond hakkaksid hoonet kasutama kaasomanikena nende vahel sõlmitava lepingu alusel.

“Rahandusministeerium ei otsusta Mustpeade maja tagastamata jätmist. Rahandusministeerium peab menetlema vara tagastamata jätmise ettepanekut juhtudel, kui tagastamisele kuuluv vara on kohaliku omavalitsuse omandis. See tähendab, et me kogume kokku erinevate osapoolte seisukohad ja valmistame ette eelnõu, mille saadame valitsusele otsustamiseks,” selgitas Peedu ministeeriumi rolli.

Eesti kultuuritipud on väljendanud sügavat nördimust valitsuse plaani suhtes tagastada Mustpeade maja sakslastele ehk Mustpeade vennaskonnale.

Salajase vennaskonna Eesti haru liikme Peeter Tulviste sõnul aga ei vasta tõele väide, et maja tagasisaamisel hakataks seda kasutama ühingu liikmetele pensionilisa saamiseks.