Raha tõmbab noori õpetajaid ääremaale

 (16)
Raha
Foto: DELFI

Riik soovib hakata maksma tuleva aasta sügisest äsja ülikooli lõpetanud õpetajatele 200 000-kroonist starditoetust. Rahasaajate hulgast jäävad välja need õpetajad, kes asuvad tööle kas Tallinna või Tartu koolides.

Nii Tartu kui ka Tallinna linnajuhid on avaldanud pahameelt, et just nende koolidesse tööle asuvad noored õpetajad jäävad toetuseta, kirjutab Eesti Päevaleht. Samas tajuvad linnajuhid ka ohtu, et 200 000-kroonine stardiraha võib motiveerida niivõrd paljusid lõpetajaid tööle väljaspool Tallinna ja Tartut, et nendesse linnadesse ei jagugi uusi õpetajaid.

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen ja Tartu abilinnapea Jüri Sasi arvasid, et on ääretult ebaõiglane suunata noored õpetajad Tallinnast ja Tartust mujale. “Ma ei saa nõustuda, et Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn, kus elab kolmandik Eesti elanikkonnast, on eelnõust välja jäetud. Ka meil on õpetajate puudus,” lisas Jäppinen. Abilinnapea hinnangul valivad õpetaja kutse saanud noored õpetajad stardikapitali saamiseks esimese töökoha väljaspool Tallinna ja Tartut ning naasevad suurlinna pärast viieaastast tööaega, sest nii kaua on eelnõu kohaselt tarvis õpetajaametit pidada väljaspool Tallinna või Tartut.

Tartu ülikooli haridusteaduskonnas klassiõpetajaks õppiv Airi Einla ütles, et loomulikult oleks lihtsam pärast õpinguid jääda Tartusse õpetajaks. “Kuid eks see lähtetoetus paneb veidi mõtlema küll ja kui pakutakse tööd väljaspool Tartut ja samasugust tööd Tartus, siis ehk isegi läheks lähtetoetuse saamise nimel mujale tööle,” lisas Einla. Samas möönis tulevane õpetaja, et kui Tartu linn suudaks pakkuda kõrgemat palka ja nüüdisaegset töökeskkonda, samal ajal kui mõnes maakoolis need tingimused puuduksid, jääks ta Tartusse ja loobuks lähtetoetusest.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnistas riigikogu ees kolmapäeval eelnõu kaitstes, et rahanappusel tuli eelnõusse teha kitsendusi, mis piiraks toetusesaajate ringi. Just Tallinnas ja Tartus tööle hakkavate õpetajate väljajätmist toetusesaajate ringist põhjendas Lukas riigikogu ees argumendiga, et lähtetoetus peaks motiveerima noori valima töökohaks ka väiksemates kohtades asuvaid koole.

“Väljaspool Tallinna ja Tartut on küllalt koole, kus õpetajate puudus on kestnud aastaid. Selleks, et saada sinna õpetajaid nüüd ja kohe, on tehtud ka selline erinevus,” selgitas Lukas eile Eesti Päevalehele.

Samas ei välista minister, et mõne aasta pärast võib seadust muuta nii, et ka Tallinnas ja Tartus õpetajaks asuvad õpetajad saavad lähtetoetust. Endisele haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile teeb aga lähtetoetust maksta võimaldavast seadusest suurimat muret see, et toetusesaajate ringist jäetakse välja ka Tallinna ja Tartu kutsekoolide uued õpetajad.

Näiteks mehhatroonikat saab õppida üksnes Tallinna tööstushariduskeskuses ja Repsi hinnangul oleks ebaõiglane karistada seda eriala õpetada soovivat õpetajat selle eest, et kool asub Tallinnas ja seepärast jääb noor lähetustoetuseta.

“Tallinnas ja Tartus õpetama hakkavate noore stardiabita jätmine on ääretult ebaõiglane, sest noortest ja headest õpetajatest on ka nendes linnades puudus,” lisas Reps.

Riigikogus menetletav põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu loob tuleva aasta sügisest võimaluse maksta aasta pärast õpetajakvalifikatsiooni saamist ja kooli tööle läinud õpetajatele 200 000-kroonist lähtetoetust. Esimesel tööaastal maksab riik õpetajale 100 000, kahel järgmisel aastal 50 000 krooni. Toetusesaaja on kohustatud töötama koolis viis aastat.

Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste põhjal on tuleval aastal 110 õpetajal õigus saada lähtetoetust. Selleks on 2008. aasta riigieelarves ette nähtud ligi 11 miljonit krooni.

Starditoetuse lootus ka hariduseta õpetajatel

•• Kuigi mitmed parlamendisaadikud ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad tõlgendavad lähtetoetuse saajate ringi erinevalt, ütleb haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik, et õigus saada lähtetoetust on ka juba praegu koolis õpetaval õpetaja kvalifikatsioonita õpetajal.

•• “Kui praegu aastase ajutise töölepinguga õpetav õpetaja läheb ülikooli ja saab õpetaja kvalifikatsiooni, on ka temal õigus saada lähtetoetust,” ütles Raik. Endine haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõlgendab seaduse eelnõu aga teisiti ja väidab, et niisugune võimalus puudub.

Repsi hinnangul oleks toetusesaajate hulka mõistlik lisada ka need õpetajad, kes on õppinud keemiat, füüsikat, eesti või inglise filoloogiat ning läinud kooli missioonitundest.

•• “Tean mitmeid tublisid õpetajaid, kes on näiteks bioloogi haridusega läinud kooli, hakanud esialgu üksikuid tunde andma ja seejärel juba täiskoormusega õpetama, nendele inimestele praegu seda starditoetust ei anta,” lisas Reps.

•• Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul pole riigil esialgu võimalik laiendada lähtetoetuse saajate ringi rahapuuduse tõttu. Samuti teatas Lukas riigikogus, et riik peab väärtustama neid noori, kes on langetanud juba varakult otsuse hakata õpetajaks.