Ragnar Nurkse instituut ühispöördumises: teadlikku pettust või korruptsiooni ei ole toimunud
Avaldame Ragnar Nurkse instituudi avalduse täies mahus:
Ragnar Nurkse instituut on viimase nädala jooksul teinud tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli kokku kutsutud OpenGovernmentIntelligence (OGI) projekti uuriva komisjoniga. Oleme komisjoniga jaganud kõiki dokumente ning juhtumi keskmes olevad inimesed on vastanud komisjoni küsimustele.
Kinnitame veelkord, et uurimise keskmes oleva OGI projekti raames on Euroopa Komisjonile üle antud kõik lubatud sisulised tulemused ja Komisjon on need heaks kiitnud. Ülikooli komisjoniga koostöös tuvastatud ülikooli reeglite ja projekti lepingute järgimises tuvastatud puudujäägid vajavad kahtlemata lahendamist.
Tunnistame, et tööajatabelite puudumine on hetkel oluline probleem, aga rõhutame, et projektist maksti teadlastele osa nende põhipalgast teadustöö tegemise eest. Kõigile on projektist makstud töölepinguga kokkulepitud põhitöötasu, mistõttu pole mitte keegi ilma jäänud lubatust ega saanud rohkem, kui ette nähtud.
Jätkame koostööd ülikooli komisjoni, prokuratuuri ja projekti rahastanud Euroopa Komisjoniga, et kontrollida üle kõikide kulude abikõlbulikkus, tuvastada kõik projekti raames tekkinud võimalikud administratiivsed puudujäägid ja töötada välja meetmed, et neid edaspidi paremini vältida.
Kinnitame, et süsteemset ja teadlikku pettust või korruptsiooni – erinevalt mõnedest väidetest – ei ole toimunud. 2018. aastal viidi läbi kahe Nurkse instituudis hiljuti lõppenud Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekti välisaudit ning kummagi projekti puhul mingeid puudusi ei leitud.
Peamiselt Eesti riigieelarve, struktuurivahendite ja Euroopa Komisjoni programmidest rahastatud instituudi teadustöö administreerimine on olnud alati keeruline, täis pidevat teadmatust ja ebastabiilsust. Viimastel aastatel on instituudi eelarvest 20–25% moodustanud stabiilne riiklik baasrahastamine, mis peab katma teaduse ja õppetegevuse baaskulud. Ülejäänud instituudi eelarve koosneb erinevatest allikatest rahastatud projektidest, mida on instituudi kolme strateegilise uurimisvaldkonna peale korraga juhtida 10-15. Teadlased osalevad paralleelselt tihti 3-4 projektis, publitseerides samal ajal ka eelmiste, juba ametlikult lõppenud projektide tulemusi, ning koostades järgmisi uurimisteemat jätkavaid projektitaotlusi, et tagada nii enda kui oma juhendatavate teadlaskarjääri stabiilsus.
Viimastel päevadel on ka Eesti juhtivad teadlased meedias välja toonud üldisemad probleemid tööajatabelite, erinevate teadustöö tegevuste abikõlbulikkuse, projektirahastamise ebakindlusega. Need kinnitavad, et OGI projekti osas tõstatatud murekohad on osa suuremast ja süsteemsemast teaduse rahastamise nõrkusest, mis vajab laiemat arutelu ja terviklikke lahendusi.
Meil on kahju, et laiemat diskussiooni vajava probleemistiku tõttu on põhjendamatult ja ebaõiglaselt pidanud avalikkuse ees kannatama nii noored oma karjääri alustavad teadlased kui ka rahvusvahelised tippteadlased, kes OGI projektist palka saades tegid olulist teadustööd. Nurkse instituudi töötajad on oma valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud tipptasemel teadlased, kes on osa Eesti teaduse rahvusvahelisest eduloost.
Erkki Karo, Nurkse instituudi direktor ja kaasprofessor
Wolfgang Drechsler, Nurkse instituudi tenuuriprofessor
Rainer Kattel, Nurkse instituudi kaasatud professor ja varasem direktor
Robert Krimmer, Nurkse instituudi tenuuriprofessor ja OGI projekti juht
Veiko Lember, Nurkse instituudi vanemteadur ja varasem direktor
Tiina Randma-Liiv, akadeemik ja Nurkse instituudi tenuuriprofessor
Ringa Raudla, Nurkse instituudi tenuuriprofessor
