Raekoja praakremondi eest ei vastuta keegi
2002. aastal pani Kuressaare raekojale katuse peale AS Saare KEK, kes oli võitnud raehoone renoveerimiseks korraldatud riigihankekonkursi. Tehtud tööde eest maksti linnakassast välja 1,13 miljonit krooni, kirjutab Oma Saar.
Vett ja lund pidavat katust raekoda vaatamata kulutatud miljonile siiski ei saanud. Sest juba esimesel remondijärgsel talvel sadas pööningule lund sisse ja ehitusfirma tegi katuse parandustöid. 2003. aasta aprillis valmis linnavalitsuse tellimisel katuse ekspertiisiakt.
Ekspert Eduard Sepp tõendas oma allkirjaga hinnangus, et katus ei ole ehitatud projekti- ega tootja juhiste ja normide kohaselt. Ta lõpetas oma hinnangu tõdemusega: “Kahjuks on ainuke võimalus ülalnimetatud probleemidest üle saada katuse täielik ümberehitamine. Selles puuduses näen raekoja katuse suurimat probleemi.”
Abilinnapea Kalle Koov tunnistas, et teadmata põhjustel kohe pärast 2002. aasta remonti ehitajale pretensioone ei esitatud. “Seega täna, seitse aastat hiljem seda teha on pretsedenditu,” nentis Koov. Üldjuhul kehtib ehitaja antud garantiiaeg Eesti vabariigis 24 kuud.
2002. aasta lõpul ehitusnõuniku kohalt Urmas Lõhmuse järel abilinnapeaks tõusnud Urmas Sepp ei osanud Oma Saarele jaanuaris öelda, miks eksperdi arvamus toona arvesse võtmata jäeti ja garantiiremonti ei nõutud.
“Ma tean, et seal midagi tehti, aga pean natuke pabereid vaatama ja asjaosalistega rääkima,” lausus Sepp, oskamata öelda, kes tegi toona raekoja katuse ehitusjärelevalvet.
Ehitisregistrist tehtud väljavõttel on aga raekoja ehitusloal selgelt kirjas “ehituse tehniline järelevalve: Urmas Sepp EE-8008/2773”.
