Rae valla elanikud asusid metsa kaitsma
Esmaspäeval toimus Rae vallamajas projekti avalik arutelu, kus paarkümmend kohale tulnut väljendasid häälekalt suuremaid vastuseisu põhjuseid. Kohalike põhimure seisnes selles, et kavandatav elurajoon kerkiks praeguse metsatuka asemele.
“Arvame, et planeeringu alla jäävas parkmetsas elavad ohustatud taime- ja loomaliigid. Seega nõuame keskkonnamõju hindamist,” ütles üks koosolekul osalenud maaomanik.
Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul on aga väga ebatõe-näoline, et vallavolikogu tellib keskkonnahindamise, sest faktide põhjal on õigus arendaja poolel ning ühepereelamute näol on tegemist väga leebe planeeringuga.
Uukkivi tunnistas, et olles ise Aaviku küla elanik, mõistab ta kohalike muret metsa säilimise pärast. “Asjaolu, et enne otsuse tegemist kolida elama rohelisse elurajooni pole enesele selgitatud reaalset olukorda, on isiku enda süü,” vastas Uukkivi kohalike kurtmisele, et Aaviku külla kolides arvestati, et piirkonna rohelus säilib. Uukkivi sõnul näeb juba 1992. aasta Jüri üld-planeering ette, et selles piirkonnas on elamumaa.
Ühtlasi nõudsid kohalikud elanikud, et enne Vana-Tõnikse ja Oja kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmist tuleks ära oodata uue Jüri üldplaneeringu valmimine, mis praegu on juba lõppjärgus.
Samuti märkisid koosolekule kogunenud, et valmiv Vana-Tõnikse ja Oja detailplaneering peab lähtetingimuste järgi arvestama uue üldplaneeringu tingimusi. Uues üldplaneeringus on aga nõue, et vähemalt 70 protsenti haljastusest peab kinnistutel säilima, mida selles detailplaneeringus arvestatud pole.
Planeerija Ardi Tedrema vastas, et uue planeeringu arvestamise sundust ei ole ega saagi olla, kuid võimalusel püütakse seda arvesse võtta. “Püüame haljastust säilitada maksimaalselt ning lageraiet piirkonnas ette nähtud ei ole,” ütles ta.
Ühes paljude muude probleemidega märkisid kohalikud elanikud, et planeeringusse märgitud kaskede ja pajude asemel kasvavad tegelikult suured tammed. Samuti peeti planeeritavaid üheperekrunte liiga väikesteks.
Koosolekul viibinud inimeste hinnangul annab vald arendajale eelisseisundi. Kohalikud pole täiesti arenduse vastu, vaid soovivad keskkonnamõju hindamist ja metsa arvestamist, kõlas elanike ühine soov.
