Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tegemist hea uudisega, kuna algselt Maardusse kavandatud ning seal aastateks vaidlustesse takerdunud Tallinna vangla arendus liigub plaanipäraselt edasi.

„Tänane Tallinna vangla on äärmiselt amortiseerunud ning nii töötajate, kui kinnipeetavate jaoks oleks ammu vaja korralikumaid tingimusi – pealegi on lagunevate hoonete avariiremont tuleviku suhtes erilise kasuta kulutus. Hea uudis on, et Rae vallavolikogu poolt 19 juunil kehtestatud planeeringule leiti kõiki osapooli rahuldav lahendus ning uue Tallinna vangla rajamisega saab minna edasi maatoimingute ja projekteerimise juurde, “ lausus minister.

Rae valla detailplaneeringuga nähakse ette muuta osaliselt valla üldplaneeringut ning muudetakse mõningal määral varasemat Soodevahe tööstuspargi detailplaneeringut, kuna on vajadus muuta osaliselt maakasutuse sihtotstarve riigikaitsemaaks ning määrata sellest tulenev ehitusõigus ja hoonestustingimused. Samuti lahendatakse liikluskorraldus, juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Rae vallavolikogu algatas Tallinna vangla detailplaneeringu 7. juulil 2011. aastal ning selle koostas K-Projekt AS.

Järgmise sammuna alustatakse maatoimingutega, millele järgneb Tallinna vangla projekteerimine ja ehitamine. Kõige varem valmib vanglakompleks 2015. aastal. Vanglaehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS.

Uus Tallinna vangla on plaanitud kambersüsteemi tüüpi vanglana ning sinna luuakse lisaks vanglale avavangla, arestimaja ja praegu Maardus asuv Tallinna vangla tervishoiuosakond. Vanglasse on planeeritud tuhat kohta, arestimajja 150 kohta ning avavanglasse 100 kohta. Tallinna vangla rajamisega koos arutatakse ka uue väljasaatmis- ja interneerimiskeskuse loomist Tallinna vangla lähistele.

AppleMark

Uue Tallinna vangla kubatuur on 300 000 m³, mis on võrreldav kolme Olümpia hotelli suuruse hoonega, ning hoonete suletud brutopind kokku ligi 74 000 m².

AppleMark

Eestis on rahvusvahelise vanglauuringute keskuse andmetel 252 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta. Soomes on vastav näitaja 59, Rootsis 70, Lätis 304 ning Leedus 314.