Härms lisab, et joogivett toota pole teab mis keeruline. „Aga et turule jõuda – need barjäärid on suhteliselt suured. Kui keegi mõtleb nüüd kodus või kuskil oma muude tegemiste juures, et väga hea mõte – vaata kui palju juuakse pakendatud vett – et ma hakkan nüüd ka seda kuskilt tooma või tootma ja müüma, siis see võib olla päris keeruline,“ märgib ta. Asi on selles, et vesi tuleb pärast tootmist ka maha müüa – see eeldab müügivõrku, kokkuleppeid jaekettidega, logistikat jm.
Reiljani ja Kunmani Haage Joogid on vaikselt oma vee kettidesse sisse saanud, kuid tõsist äri sellest veel kasvanud ei ole. Nende turuosa on mikroskoopiline ja viimati avalikustatud 2013. aasta majandusaruanne kajastab turule tuleku aastat ja 76 000 euro suurust kahjumit.
Suur konkurent Sakus neid igal juhul ei jälgi. „Ta ei ole mulle sellisena silma jäänud, et ma teaks nendest rohkem – kui suured nad on või kus nad täpselt müüvad. Aga ma olen näinud ühte telereklaami, sest kui nad turule tulid, see käis läbi,“ lisab Härms.
Sisenes soolaärisse
Pudelivee kõrval on Reiljan eeskuju võtnud vanadest Tallinna hansakaupmeestest, kes just soolakaubandusega omale rikkuse lauale tõid. Himaalaja soola maale toomiseks on Reiljan koos kahe äripartneriga - isa ja poja Kaupo ning Endrik Kõverjalaga - asutanud ettevõtte Myoffer. Kaupo Kõverjalg räägib meile telefonis, et soolamüügi mõtte käis välja tema ja Reiljanit tunneb ta juba aastakümneid. Kaamera ees ta oma soolaärist rääkida aga ei soovi.
Pakistanist pärit sool ise paistab aga hea kaup. Seda räägib meile ka Reiljani firma konkurent Malle Liik, kes toob sama soola maale juba hea mitu aastat. See sool on tekkinud ürgmere kuivamise tagajärjel Himaalaja mägedes 250 miljonit aastat tagasi. Väidetavalt on tegemist kõige puhtama soolaga, mida võimalik saada. „Võetakse lahti Himaalaja mägedes need soolasooned, mis sinna on tekkinud ja saadakse sealt siis eri värvidega soola – põhiliselt kasutatakse Himaalaja roosat soola ehk seda kutsutakse teise sõnaga ka roosisool,“ räägib Liik.