Raamatukoguhoidja: kust minister võtab, et eestlast huvitab ainult kollane kirjandus?

 (57)
Raamatukoguhoidja: kust minister võtab, et eestlast huvitab ainult kollane kirjandus?
Foto: Ilmar Saabas

Rahvaraamatukogud lähtuvad komplekteerimisel kahes asjast: rahast ja lugejate huvidest, kinnitab rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma juht ja Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Tiina Talvet.

"Põhiliselt paneb asja paika raha ja riigi raha jääb meil kogu aeg väiksemaks," rääkis Talvet Delfile. "Minu arvates unustab kultuuriminister külaraamatukogudest rääkides ära, et riigi käest saadav summa nendele kogudele ei ole üldse mainimist väärt."

Lähtuvalt rahvaraamatukogu seadusest peab olema rahvaraamatukogu piirkonnas, kus elab vähemalt 500 inimest. Ühe inimese peale aastas arvestatakse 2,4 eurot, mis teeb siis raamatukogule raamatute ostmise summaks aastas 1200 eurot. "Kui kultuuriministeerium arvab, et ta peab ette kirjutama, mida selle 2,4 euro eest peab ostma, siis ma tahaksin seda nimekirja näha. Igal raamatukogu hoidjal on olemas teadmised, oma elukutse au ja uhkus, ta ei komplekteeri oma kogu mitte mingil juhul kollasest kirjandusest. Ta teeb oma asja südamega ja tema esimene eelistus on eesti kirjandus. Ja kollast ostame aniult siis kui raha üle jääb," kinnitas Talvet.

Teine kriteerium, mille alusel raamatuid komplekteeritakse, on lugejate huvi. "Kust kultuuriminister võtab, et Eesti inimest huvitab ainult kollane kirjandus, seda mina ei tea. Meie, Rapla maakonna raamatukogude laenutuste edetabelis on esikohal eesti kirjandus. Seal on elulugude raamatud, "Minu..." sarja raamatud, seal on maainimeste lemmik Tohvri. Praegu on väga pikas järjekorras järjekorras Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon“. Miks kultuuriminister arvab, et Eesti inimene tahab põhiliselt lugeda Cartlandi," küsis Talvet.

Raamatukoguhoidja sõnul otsitakse praegu kogudest väga palju ka kokaraamatuid ja käsitööraamatuid. "Raamatukoguhoidjad räägivad, et üha rohkem tulevad noored inimesed, kes otsivad raamatuid, et oma eluga paremini toime tulla. Neid inimesi, kes tahaksid lugeda ainult kollast tõlkekirjandust, ei ole sugugi palju," ütles Talvet.