PUUST JA PUNASEKS | Miks Tartu ülikool Kovalenko magistritööd plagiaadiks tunnistas?

 (60)
PUUST JA PUNASEKS | Miks Tartu ülikool Kovalenko magistritööd plagiaadiks tunnistas?
Foto: Raivo Tasso

Täna kuulutas Tartu ülikooli komisjon Anastassia Kovalenko mõlemad magistritööd plagiaadiks. Kovalenko küll tunnistab, et tema töödes oli vajakajäämisi, kuid ei ole komisjoniga sama meelt. Delfi kontrollis Tartu ülikooli kodulehelt järgi, mida ülikool plagiaadiks peab.

Kovalenko kirjutab Facebookis, et tema hinnangul ei ole Tartu ülikooli komisjoni otsust proportsionaalse ning see tulenes avalikust survest.

"Ma siiamaani ei pea enda tööd plagiaadiks, kuid olen öelnud, et minu töö puhul saame rääkida tehnilistest puudustest, kus mul esinevad lõigud, mis on jäänud nõuetekohaselt viitamata. Ka komisjon ei pea minu tööd plagiaadiks, vaid põhjendab seisukohta viitamisreeglite rikkumisega. Samas olen kõik allikad välja toonud kasutatud materjalide all ning pole kordagi püüdnud teiste mõtteid esitleda enda mõtetena või esitada kellegi teise tehtud tööd enda nime alt, " kirjutab Kovalonko.

Tartu ülikooli kodulehel on õppekorralduse all akadeemilise petturluse, sh plagiaadi kohta kirjas aga järgnev:

"Akadeemiline petturlus on:

  • õpiväljundite hindamisel lubamatute materjalide kasutamine
  • õpiväljundite hindamisel teadmiste omavaheline lubamatu vahetamine
  • teise üliõpilase eest hindamisel osalemine
  • teise töö esitamine enda nime all või selle osade kasutamine ilma nõuetekohase viitamiseta (plagieerimine)
  • iseenda töö uuesti esitamine samas või teises õppeaines, v.a juhul kui õppejõud on seda lubanud
Seotud lood:


Mis on plagiaat?

Kõige sagedasemad plagiaadi- ehk loomevarguse juhtumid on seotud viitamata allikate kasutamisega. Võõras tekst võidakse esitada kas sõna-sõnalt või ka mõningal määral muudetult enda omana.

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, ideed, tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja pildimaterjal tuleb viidata. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata.

Viitamisel tuleks meeles pidada, mis otstarvet see töös täidab. Nt kas soovid edastada ideed või vaielda vastu kellegi seisukohale. Siin on peamiselt kaks varianti: tsiteerimine (kasutatakse jutumärke või kaldkirja) ja refereerimine (originaalteksti ideede väljendamine oma sõnadega, jutumärgid puuduvad). Hoiduda tuleks tahtmatu plagieerimise eest, nt ümbersõnastamine ilma viitamiseta, liiga paljude tsitaatide kasutamine oma töös.

Viitamisstiile on mitu ning kasutada tuleks oma erialal tavaks saanud stiili. Kindlasti tuleb enne akadeemiliste kirjutiste koostamist uurida oma valdkonnas või instituudis kehtivaid vastavaid nõudeid."

Seega, kui töös on lõike, mis on jäänud nõuetekohaselt viitamata - nagu Kovalenko ise tunnistas - , siis on tegemist plagiaadiga.