Oja 35s on 40 korterit. Allkirja korteris number 6 elava liitpuudega kaheksa-aastase Ketly tarvis maja ette paigaldatud kaldtee teisaldamiseks andis 32 inimest. Hiljem tunnistas mitu elanikku, et andsid allkirja mõtlematult, kirjutab Pärnu Postimees.

“Me ei hakka praegu kiireid otsuseid tegema ega kaldteed kuhugi viima. Selguse saamiseks, kui palju on vastaseid tegelikult, saadame korteriomanikele kirja, et ta paneks paberile oma arvamuse,” märkis Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu.

Ümberpaigutamine koos maja otsaseinas ja koridoris tehtavate töödega läheb linnale maksma ligemale 70 000 krooni.

“Kaldteed tuleb pikendada kolme-nelja meetri võrra, seda nõuab neile teedele ettenähtud kalle, samuti tuleb ümber ehitada otsasein ja vahetada koridoriuksed, et ratastool sealt läbi mahuks. Pealegi tuleb maja otsas teha haljastustöid: seal on nii künklik, et kui kaldtee lõppedes ratastool murule veereb, lendab sõitja praegu uperpalli. Mis puudutab 70 000kroonist lisaraha, siis mina pean vastutama ka linna rahakoti eest ja kui elanikud teisaldamist nõuavad, pole võimatu, et osa rahast tuleb neil maksta, sest ustevahetus on küll juba kogu maja huvides,” avaldas majandusosakonna juhataja Avarsalu.

Avarsalu sõnul jääb majandusosakond ootele ega võta midagi ette enne, kui kõigi majaelanike soovid on vastuskirjades nende laual.

Vaevalt vaimustab uus kulutus Oja 35 elanikkegi, sest nende maja inimeste üürivõlg haldajale on praegu ligemale 12 000 krooni.

Linnavalitsuse majandusosakonna ehituse peaspetsialist Kaarel Koppeli lauale on pärast kaldtee paigaldamist jõudnud kolm pretensiooni. Isiklikult külastas teda arstina töötav Mare Koort, kelle nimel on Oja 35s kaks korterit, neist ühe akna alt lähebki kaldtee.

Elanike ütlust mööda Koort ise majas ei ela, vaid üürib kortereid välja.

Pärnu Postimehele ütles Koort, et tal ei ole midagi puuetega inimeste vastu.

“Olen ise taastusraviarst ja tegelen päevast päeva abivajajatega. Minu arvamus ühtib 32 allkirja andnuga, see tähendab majaelanike arvamusega. Minu meelest on probleemi valgustatud ühepoolselt. Kui ametnikud oleksid kohe kaasanud korteriomanikud otsustusprotsessi, oleks saanud vältida stressirohket perioodi,” leidis ta.