Puudega laste vanemad mures: puude tuvastamise praktika muutused võivad jätta lapsed vajaliku abita?
Õiguskantsleri kantselei dokumendist selgub, et kohalikud omavalitsused on seadnud puude olemasolu teenuse saamise eeltingimuseks — seda täpsemalt Narva linna sotsiaalteenuseid korraldavate määruste näitel. Kuivõrd on see kooskõlas õiguspärasusega?
Vastus: ei olegi.
"Kuna teenust tuleb osutada vastavalt abivajadusele, ei tohi kohalik omavalitsus kehtestada teenuse saamiseks nõudeid, mida seadus ette ei näe," kirjutab dokumendis Juta Saarevet, õiguskantsleri poolt volitatud puuetega inimeste õiguste valdkonna juht. "Õiguskantsler on seda kohalikele omavalitsustele korduvalt meelde tuletanud. Just seepärast on õiguskantsler teinud Riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks mitmed Narva linna sotsiaalteenuseid korraldavate määruste sätted."
Kirjas on mainitud, et abivajadusele vastava abi saamine lasteaias ja koolis on enesestmõistetav - olgu siis puue tuvastatud või mitte.
"Laps vajab abi, mitte nii-öelda templit puude kohta," märgib Saarevet, lisades, et eri tasandite ametiasutuste suutmatus efektiivselt koostööd teha teeb valdkonnaga seotud inimestele muret. "Lapsevanema seisukohalt ei ole oluline, kas teenust korraldatakse kohalikul või riiklikul tasandil."
Mure säilib
Probleem ei ole aga veel kadunud: kuigi sotsiaalkindlustusameti sõnutsi ei jää laps abita ka siis, kui tema puuet pole tuvastatud, on sotsiaalhoolekande seaduse alusel osade teenuste osutamisel siiski eeltingimuseks puude kindlakstegemine. Samaviisi on puude kindlaksmääramine seatud eeltingimuseks mõningatel Euroopa Liidu rahastatud tugiteenuste puhul.
Kuna kogu selle krempi manageerimisega tegeleb Sotsiaalministeerium, pöördutakse küsimusega Sotsaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuusi poole: kas ja kuidas plaanib Sotsiaalministeerium sotsiaalhoolekande seadust ja Euroopa Liidu rahastatavate tugiteenuste saamise reegleid muuta, et kõik lapsed, sõltumata puude kindlakstegemisest, saaksid abi vastavalt vajadusele?
