Piketid toimuvad üheaegselt Tartu Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul, Viljandi Vabaduse platsil, Narva Peetri platsil, Pärnu Port Arturi esisel platsil ning Tallinna Vabaduse väljakul, kus võtavad sõna ka korraldajad.

Eelmine puudega inimeste meeleavaldus toimus Toompeal juunis.

"Puudega inimesed tahavad valitsusele edasi anda selge sõnumi - nad on vastu töövõimereformile sellisel läbimõtlematul kujul, nagu valitsus seda on kavandanud ning nad nõuavad valitsuselt ja riigikogult aja mahavõtmist, reformikava uut ja süsteemset läbitöötamist ning õigetele alustele seadmist," ütles Eesti Hooldajate Liidu juht Tiina Kangro.

Kangro sõnul on töövõimereform väga suur riiklik projekt, mis mõjutab otseselt enamat kui 100 000 puude või püsiva terviserikkega inimest.

"See puudutab ka nende tulevasi saatusekaaslasi, hooldajaid, lähedasi, pereliikmeid ja nendega töötavaid spetsialiste," rääkis Kangro. "Riigi majandusarengu ja finantsilise jätkusuutlikkuse kaudu on reform seotud kõikide Eesti elanike elukeskkonna ja elukvaliteediga."

Kangro sõnul luuakse praegu riigikogus arutlusel oleva töövõimereformi seaduseelnõu vastuvõtmisel vaid kuvand vilkast tegutsemisest ja puudega inimeste aitamisest tööturule.

"Kui reform praegusel kujul käivitada, võib paljude puudega inimeste olukord paranemise asemel koguni halveneda," ütles Kangro. "Just seepärast kutsume üles kõiki puudega, aga ka puudeta inimesi, terveid ja haigeid, noori ja vanu inimesi tulema koos meiega tänavale, et öelda valitsusele ja riigikogule - see töövõimereform vajab muutmist!"

Töövõimereform on vajalik, kuid seda tuleb muuta järgnevalt:

* Reformiga peavad kaasnema puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele kogu Eestis kättesaadavad sotsiaal- ja tugiteenused. Nende tagamiseks peab riik saavutama omavalitsustega vettpidava kokkuleppe. Ühe prioriteedina tuleb koduseinte vahelt vabastada omastehooldajad, et nad saaksid tööle naasta. Selleks tuleb nende hoolealustele tagada vajalikud hoolekandeteenused.

* Tööandjatele tuleb luua asjakohased soodustused ja stiimulid, mis kompenseerivad erivajadustega töötajate rakendamisega seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse tekkeks on vaja tõukemeetmeid.

* Võimetekohane haridus peab olema tagatud kõigil haridustasemetel, see on eeldus iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks. Tuleb tagada kooli lõpetavate puudega noorte ligipääs tööturule, samuti tõhustada juba töötavate puudega inimeste kaitset terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemise vastu.

* Töövõimereformile tuleb koostada kulu-tulususe analüüs ja rakenduskava ning teha riski- ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda reeglist, et kui süsteemi muuta, tuleb seda teha informeeritult ja teadlikke meetmeid valides.

17 ühingut ja liitu kutsuvad ka kõiki, kes jagavad nende muret, liituma petitsiooniga, mille korraldajad annavad üle valitsusele, riigikogule ja presidendile.