Puudega inimesed pöördusid viimases hädas presidendi poole
Pöördumises juhivad nad tähelepanu töövõimereformi käivitavate seaduste puudustele ja vastuolule põhiseadusega. Puudega inimesed soovivad ka presidendiga kohtuda, et tekkinud olukorrale lahendus leida.
„Ohud, mis on täna riigikogu poolt vastuvõetud seadustesse sisse kodeeritud, on välditavad,“ ütles puudega inimeste esindaja, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile juhatuse liige ja õigusteaduse üliõpilane Sven Kõllamets. „Keegi meist ei ole ju reformi kui sellise vastu, aga me oleme ohukohtade ignoreerimise ja asjakohaste analüüside puudumise vastu reformi ettevalmistamise protsessis. Seadused, mille mõju ja proportsionaalsust pole enne nende vastu võtmist mõistlikult hinnatud ja reform, mille õnnestumisse poliitikud vaid „usuvad“, ei tohi õigusriigis sellisel põhiseadusevastasel kujul jõustuda,“ selgitas Kõllamets.
Allakirjutanud annavad teada, et on alates kevadest kasutanud kõiki võimalusi, mis kodanikel on Eestis olemas – tehtud on sadu parandusettepanekuid reformikavasse ja seaduseelnõudesse, veedetud on loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel ja ümarlaudadel, selgitatud ja püütud veenda poliitikuid ja riigiametnikke. Korraldatud on ka pikette, esitatud märgukirju, algatatud petitsioon ja riiklikult tähtsa küsimuse arutelu riigikogus ning käidud isegi teerulliga Toompeal, et väljendada piltlikult olukorda, kuidas riik käesoleva reformiga puuetega inimestest üle sõidab. See kõik ei ole aga nende hinnangul tulemusi andnud. Nüüd on siis otsustatud kasutada viimast õlekõrt, presidenti.
Peamised mureküsimused on järgmised.
Hetkel ei ole võimalik hinnata, kas seadus on proportsionaalne ehk kas seadusega kehtestatavad meetmed täidavad eesmärki, kuna puuduvad vastavad õiguslikud ja sotsiaalsed teadusuuringud.
„Uut töövõimehindamist valideerimata ja testimata ei saa eelnõud jõustada, sest puudub selgus, kas hindamine on tõhus, välistab piisavalt vigu ja omavoli. Valideerimisvajadust väljendab ka riigikontrolli seisukoht,“ märgivad organisatsioonid oma kirjas.
„Põhiseadus paneb seadusandjale ja täidesaatvale võimule erilise kohustuse uuringutega teostada hoolast kontrolli, et võetavad meetmed on piisavad, tõhusad, kohased ja vajalikud. Seaduseelnõu, mis ei ole eesmärgi täitmiseks piisav, kohane, efektiivne ja vajalik, on vastuolus põhiseadusega ja ei tohi jõustuda,“ leitakse samas.
Teiste etteheidete seas toovad kodanikuorganisatsioonid välja, et ka vaideõigus pole piisavalt tagatud. „Vaideõigus pole piisavalt tagatud, kuna vaidemenetluse ajal võib osalise töövõimega isik jääda ilma olulise elatusvahendita (töövõimetoetus) ja riigikohus osundab, et elatusvahenditeta isikutele ei osutata piisavat sotsiaalabi. Elatusvahendita osalise töövõimega isik võib mitte saada osta ravimeid, misläbi puudub tal juurdepääs tervisekaitsele kui põhiõigusele,“ kirjutatakse pöördumises.
„Teil on võimalus anda riigikogule selge signaal, et esitatud kujul pole seadused põhiseadusega kooskõlas. Teil on õigus teostada õigusanalüüs ja tellida sõltumatu õigusanalüüs väljastpoolt. Valmisolekut selleks on väljendanud Allar Jõks,“ öeldakse presidendile.
„Kogumis võivad rakendusprobleemid, omavalitsuste nõrkus ja puudega inimeste kaitstuse nõrgenemine viia tõsise ohuni nende elule ja tervisele. Juhtivkomisjoni esindajal puudusid igasugused sisulised vastused, esitati vaid usku, lootust, mis on uute ajakohaste uuringutega põhjendamata. Kord väidetakse kindlalt, et reform on hea ja jõustab palju inimesi, seejärel, et keegi ei tea, palju teenuseid tarbima ja vajama hakatakse, loodetakse, et vajajaid võiks olla hoopis vähem, et töötukassa suudaks neid hajutada, kuigi eesmärk peaks olema, et vajajad aktiviseeruvad, neid on palju ja nende saabumiseks ollakse valmis. Soovitakse konkurentsivõimet tööturul, aga puudub arusaam, kus osalise töövõimega kvalifikatsiooni vajavad inimesed hariduse saavad. Need vastukäivad sõnumid viitavad sisulise analüüsi puudumisele ja soovimatusele asjakohast analüüsi teostada. Piisava analüüsi puudumise tõttu ei suudeta kitsaskohti ja probleeme ennetada ning ette näha. Eesti vajab proaktiivsust.“
Allakirjutanud:
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing
Eesti Kurtide Liit
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Pimekurtide Tugiliit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit
Eesti Vaegkuuljate Liit
Juht- ja Abikoerte Kool
MTÜ Händikäpp
MTÜ Pane oma meeled proovile
Puutepunkt
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Terviseleht
Organisatsioonidele on toetust avaldanud Eesti Raudteelaste Ametiühing, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit.
