Putke tõrjeks kulus neli miljonit

 (16)
Sosnovski karuputk
ETA FOTO

Riiklik looduskaitsekeskus mürgitas tänavu rohkel arvul vohama hakanud karuputke enam kui 600 hektaril, kuid ohtlikust putkest vabanemiseks kulub veel palju aastaid ning kümneid miljoneid kroone.

LLK liigikaitse spetsialist Ivar Ojaste sõnul on keskuse andmebaasis praegu kirjas üle Eesti veidi enam kui tuhat karuputke leiukohta, mis võtavad enda alla kokku peaaegu 1200 hektari suuruse maa-ala. Tänavuse tõrjetööga suudeti katta seega vaid pool võõrliigi hõivatud alast.

“Ainuüksi tänavu lisandus andmebaasi veel 123 uut putkekolooniat,” kirjeldas Ojaste karuputke levikut, millele LLK on üritanud juba teist aastat järjest piiri panna väljakaevamisega ja spetsiaalse taimemürgi pritsimisega.

“Kui mullu tegime tõrjet 400-l, siis tänavu juba 609 hektaril ning selleks kulus neli miljonit krooni,” ütles Ojaste. Valdavalt pritsiti mürki karuputkedele käsitsi, traktorid olid abiks vaid suurematel põldudel sirguvate taimede hävitamisel.

“Edaspidi tuleb tõrjet jätkata veel kolmel-neljal järjestikusel aastal ning raha kulub selleks aastati samas suurusjärgus,” lausus Ojaste, lisades, et seniseid töid on tehtud keskkonnainvesteeringute keskuse toel. “Lõviosa levikukolletest suudaksime likvideerida järgmise viie aastaga, alles pärast seda võime loodetavasti öelda, et karuputk hakkab taanduma.”

Üle Eesti kõikidest teadaolevatest karuputkekolooniatest lahtisaamine nõuaks Ojaste kinnitusel aastas senisest poole rohkem raha. “Viiel järjestikusel aastal kuluks sel juhul hinnanguliselt kuni 60 miljonit krooni,” viitas ta.

Ojaste märkis ühtlasi, et mõnel pool, kus elusaid taimi pole enam leitud, on karuputkede hävitamine osutunud juba ka tulemuslikuks. “Tõrje muudab keeruliseks asjaolu, et karuputkedest jäävad mulda pika elujõuga idanemist ootavad seemned,” osutas ta ja lisas, et ka putkedest puhastatud aladel tuleb edaspidi silm peal hoida. “Selles ei saa me aga kunagi kindlad olla, et karuputk on aastate pärast meie loodusest täielikult likvideeritud, sest kõrvalistes kohtades võib mõni koloonia ikkagi säilida.”

Kõige rohkem Viljandimaal

•• Kõige rohkem karuputke leiukohti on teada Viljandimaal, kus on viiendik kõigist teadaolevatest karuputke kolooniatest. Mulgimaale järgnevad Saaremaa ja Järvamaa. Kokku jäävad nendesse kolme maakonda peaaegu pooled teadaolevatest karuputke kolooniatest.

•• Pindala poolest on karuputkega kõige rohkem kimpus Harjumaa, kus taimed laiuvad kokku 240 hektaril.

•• Kui keskmiselt küündib putkekolooniate suurus hektarini, siis Eesti kõige suurema, Harjumaal asuva leiukoha pindala on ligi 50 hektarit.

•• Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis on nahka ärritava ja kahjustava toimega. Taime puudutamise korral ilmnevad põletikunähud: kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse. Võivad tekkida ka villid.

•• Kahjustused on tugevamad päikesepaistelise ilma korral — toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega seoses tekib ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.