"1939. aasta sügisel alustas Nõukogude Liit, lähtudes oma strateegilistest eesmärkidest, Läti, Leedu ja Eesti ühendamise protsessi. Nende liitumine NSV Liiduga viidi läbi sealsete valitud võimude nõusolekul, lepingulistel alustel. See oli kooskõlas tolleaegse rahvusvahelise ja riikliku õigusega. Peale selle anti 1939. aasta oktoobris Leedule tagasi Vilno linn ja selle lähiümbrus, mis varem kuulus Poola territooriumi sekkas. NSV Liitu astunud Balti vabariigid säilitasid oma valitsusorganid ja keele, olid esindatud Nõukogude Liidu kõrgemates riigistruktuurides," kirjutab idanaabrite riigipea analüütilises artiklis.

Balti riikide saatus pole siiski kirjutise peateema, Putin keskendub põhjalikult Teise maailmasõja järgse maailma analüüsimisele ning pilgutab lõpuks silma ka tänapäevaste tähtsamate tuumariikide riigipeadele kui jõule, mis hoiavad rahu kogu maailmas, just samamoodi nagu pärast Teise maailmasõja lõppu.

"Meie kõigi - Teise maailmasõja võitnud riikide kõrgeimate esindajate - kohustus on tagada selle süsteemi säilimine ja parendamine. Täna, nagu ka 1945. aastal, on oluline näidata üles poliitilist tahet ja arutada tulevikku ühiselt. Meie kolleegid - hr Xi Jinping, hr Macron, hr Trump ja hr Johnson - toetasid Venemaa algatust korraldada viie tuumariigi juhtide, Julgeolekunõukogu alaliste liikmete kohtumine. Täname neid selle eest ja loodame, et selline näost näkku kohtumine võiks toimuda nii kiiresti kui võimalik," avaldab Putin lootust.

The National Interest on USA väljaanne, mis keskendub rahvusvahelistele suhetele ning toetab sealjuures konservatiivide vaateid. Ajakirja annab välja poliitiline mõttekoda nimega The Center of National Interest, mille asutas 1994. aastal kunagine USA konservatiivist president Richard Nixon. Väljaannet seostatakse välispoliitilise nn Realpolitik-suunaga, mida võib pidada väärtustepõhise maailma vastandiks.