Purtse jõgi toimib kui heitvete bassein

 (15)

Purtse jõgi Ida-Virumaal sisaldab endas umbes 800 m pikkust tööstuslike saasteainete kogumisbasseini, mida keskkonnametnikele on siiani olnud mugavam mitte likvideerida, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Püssi linnakese juures on kunagine tuntud lõhejõgi nimelt takistatud kahe tammiga, mis majanduslikus mõttes oma otstarbe kaotanud. Tammide vahele jääb umbes 800 m jõelõik.

Üks neist rajati 1940ndate lõpuks hüdroelektrijaama jaoks. Mõnes mõttes toimivad paisud kui settebasseinid. Need varjavad jõkke poole sajandi jooksul lastud ja ka täna sinna lastavat Ida-Viru tööstuste heitvett ja tootmisjääke, milles sisalduv saast vaikselt paisude taha jõepõhja settib. Seega on seni lähtutud põhimõttest, et mugavam on saastakoletist mitte tappa, vaid mitte äratada ja lasta tal magada. Nii saavad kohalikud väiksemad ettevõtted jõkke tasakesi heitvett niristada.

Keskkonnaametnikud on samuti rahul. Nemad võtavad proove jõesuudmest, paisudest kuni kümmekond kilomeetrit allavoolu, raporteerides, et vee kvaliteet on täitsa hea. 2005. a on paisudest allpool sisse lastud lõhemaime. Kui paisude tagant vesi valla päästa, võib kaladele, juhul, kui neid seal veel alles on, suure tõenäosusega hüvasti öelda.

Kindlasti ei mõju jõe tervisele kasulikult ka selle lähedale põldudele settinud põlevkiviõli bituumenilademed, mida on seal hektarite ulatuses labidapaksune kiht. See lade on tekkinud umbes poole sajandi jooksul tänu vihma- ja lumesulamisvetele, mis kandnud sinna kokku põlevkivitööstuse tootmisjäägid.

Keskkonnainspektsiooni andmetel leidis üks viimaseid suuremaid Purtse jõe saastamisi aset mullu juunis, kui naftasaadusi sisaldav vesi sattus Püssi puitplaatide tehase ehk AS Repo Vabrikud territooriumilt vihma- ja sadevee kraavi kaudu Purtse jõkke.

Inspektsioon tegi Repo Vabrikutele ettekirjutuse, et likvideeritaks nii reostus, reostusallikas kui jahutus- ning sademevee väljalaskmiskraavi põhja kogunenud sete. Ettekirjutus ka täideti. Vabrikute direktor Tiit Kolk kommenteeris Den za Dnjom-ile, et tehas võtab seadmetele vajalikku jahutusvett jõest ja hiljem juhitakse vesi jõkke tagasi.

Sadeveed läbivad enne jõkke suubumist mehhaanilise puhastusseadme. Tehase väitel jälgitakse, et reostust jõkke ei sattuks. 2006. aasta detsembris sulges AS Repo Vabrikud vananenud tehnoloogiaga puitkiudplaadi tsehhi ja seetõttu on pinnavee kasutamise ja kanaliseerimise vajadus kümneid kordi vähenenud, väitis Kolk. Küsimusele, kas ei võiks ühe jõge takistavatest tammidest veeringluse suurendamiseks ja vee kvaliteedi tõstmiseks eemaldada, et vesi vabalt voolama pääseks, vastas Kolk algul, et tõesti pole tehasel seda enam vaja. Hiljem saadetud täpsustavas vastuses väitis Kolk aga, et tammi eemaldamist võib kaaluda. Seega muutus kindel kõneviis kahtlevaks.

Teatavasti kuuluvad vabrikud alates 2005. aastast täielikult Šveitsi investeerimisfirmale Sorbes AG. Kui vabrikud juriidiliselt neile kuuluva paisu likvideerivad, ja jõepõhja poole sajandiga kogunenud setted paisu taga liikuma pääsevad, võiks pateetiliselt küsida: kas euroopaliku tootmiskultuuriga omanik teab, et ta alluvad reostavad Läänemerd. Sedasama veekogu, mis on juba ammu terava tähelepanu all, kui eriti tundlik ja suure reostusastmega veekogu. Mis siis, et liikuma hakkav saast on jõepõhja kogunenud aastakümneid varem ja mitte ainult “tänu” puitplaatide kombinaadile.

Keskkonnaministeerium julgeb üldiselt ennustada Purtse jõel seisvat ees paremaid päevi, sealhulgas puhastamist. Ministeeriumi veeosakonna spetsialist Margus Korsjukov nentis Den za Dnjom-ile, et Purtse jõe kaitse meetmed on kavandatud 2006. a kinnitatud Viru alamvesikonna veemajanduskavasse. “Keemiline seisund Purtse jões on praegu halb,” märgib Korsjukov. “Suurimaks probleemiks on tööstuspiirkonnast pärit fenoolid ja naftasüsivesinikud.”

Ta lisab, et kunagist väga head lõhejõge Purtset ei loeta enam lõhejõeks pikaajalise reostuse tõttu põlevkiviõliga. Veemajanduskava näeb muuhulgas ette ka Purtse jõe puhastamise. Mis puudutab bituumenilademeid jõe lähedal, siis nende kokkukorjamise lubab ministeerium korraldada.

Loe veel

Purtse jõgi reostati Nõukogude ajal Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuste õlijääkide ja fenoolidega. Kiviõlist voolas vastikult haisev õline vesi Erra jõkke mööda lahtist kraavi Erra aleviku kohal. Sealt omakorda läbi karstiala Purtse jõkke. Kohtla-Järve reoveed voolasid Purtse jõkke omakorda selle lisajõe ehk Kohtla jõe kaudu. Jõestik Errast ja Kohtla-Nõmmelt kuni Purtse jõesuuni oli täielikult reostunud, vaikse vooluga kohtades oli põhja settinud mitme sm paksune põlevkiviõli kiht, mida ammutades kohalikud inimesed puukuuride katuseid tõrvasid. Tänaseks on kevadised suurveed jõe olukorda märgatavalt parandanud.