"Antud videoklipp on osa vanalinna päevade avaetendusest, mis näitab Eesti ajalugu läbi 100 aasta ja kulmineerub Eesti Vabariigi iseseisvumisega. Etenduse keskmes on tavaline inimene, kes satub ajaloosündmuste keerisesse," selgitas kesklinna linnaosa vanem Vladimir Svet Delfile. "Konkreetne etenduse lõik on kontekstist välja rebitud ega ülista Nõukogude režiimi, vaid hoopis näitab märtsipommitamise ja sõjaõuduste kaadreid," lisas ta. "Ka terve etendus on pühendatud iseseisva Eesti ideele ning otsida selles mingeid muid tähendusi ei ole mõtet," ütles Svet.

"Kui lavastus lõpuni vaadata, siis ei jää mingit kahtlust, et me ei ülista lavastuses NSV liitu ega nõukogude aega. Vastupidi, me näitame punalippudega marsi ajal videos puruks pommitatud Tallinna ja sõjaõudusi. Samuti räägib näitleja järgnev kommentaar luuletuses masendusest, mida see režiim endaga kaasa tõi," ütles etenduse lavastaja Vahur Keller Delfile. "Meil ei ole võimalik rääkida ajaloost, näitamata mõningaid sümboleid minevikust. Selline oli kahjuks 50 aastat meie sajast. Loodame, et see enam kunagi ei kordu," lisas ta.

30. maist kuni 3. juunini toimuvad Tallinnas taas vanalinna päevad.
Seekordsed, järjekorras juba 37. vanalinna päevad kannavad Eesti juubeliaasta puhul juhtmõtet „Sada sammu sajandis”. Sellele vastavalt koosneb ka viiele päevale jagunev programm sajast märgilise tähendusega sammust ehk üritusest, mis iseloomustavad eri ajastuid aastatest 1918–2018.

30. mail „Rõõmsalt rahvuslik“ (aastad 1918-1938)
31. mail „Musta varju all“ (1939-1955)
1. juunil „Elu nagu filmis“ (1956-1980)
2. juunil „Laulame lahti!“ (1981-1991)
3. juunil „Muutlik vabadus“ (1992-2018)

Lisaks valikprogrammile on kavas ka iga-aastased traditsioonilised ettevõtmised.