Punahirved augustavad massiliselt silorulle

Saaremaa põllumehed on jätkuvalt hädas punahirvedega, kes põldudel piimakarjadele söödaks tehtud silorulle purustavad.

Tahula küla Maku talu peremees Enno Näälik rääkis, et hirvekahjustused hakkasid tema talus pihta enne jõululaupäeva, mil ühe ööga tõmmati puruks 80 silorulli, kirjutab Saarte Hääl.

Vahepealse sulaga kahjustused vaibusid, kuid praegu rüüstavad hirved endise hooga ning Maku talu 1800 silorullist on auklikuks tehtud juba üle 300 rulli.

Lõhutud rullid toob talunik põllult piimakarjale ninaesiseks, kuid osa silost jõuab riknemise kartuses ka lihaveiste toidulauale. See tähendab, et piimakarja silovaru lõppeb enneaegselt, väheneb piimatoodang ning seeläbi ka taluniku sissetulek.

Enno Nääliku sõnul hakkasid hirvede rüüsteretked Tahula kandis peale möödunud aastal, suuri kahjusid kannab ka naabruses tegutsev Mereranna ühistu. Aegajalt on põllul silorullide kallal korraga paarkümmend hirve, ei pelga need loomad ka hoonete lähedust.

"Võid jätta neile mõne purukskistud rulli lahtiselt söömiseks, aga sellega nad ei piirdu, tõmbavad ikka järjest uusi lõhki," rääkis Näälik.

Nääliku sõnul aitaks põllumehi pisut seegi, kui jahimehed viiksid loomadele rohkem süüa. "Ostku või lasku teha silo ja viigu metsa mõni pall vahel," ütles talunik. "Vanasti olid igal pool söödakohad, nüüd pole vähemalt meie piirkonnas midagi näha," lisas ta.

Tahula piirkonnas tegutseva Laugi jahiseltsi juhatuse esimees Andrus Sepp ütles, et jahinduspoliitikat teeb keskkonnamet ja mitte jahimehed. "Meie jahimeestena ei tee jahinduspoliitikat, vaid viime seda ellu ja ellu saame me viia selliste reeglite järgi, nagu meile ette kirjutatakse," rääkis Sepp. "Kui meile öeldakse, et silopallide söömine ei ole jahinduslik probleem, siis ei saa me seda jahimeeste probleemina võtta," lisas ta.

Andrus Sepp, kes ise on ka Kaarma vallas tegutseva Metsa-Johani talu peremees, rääkis, et ta ise toob silopallid põllult juba suvel koju lauda juurde, kus hirved neid ei puutu. Samas võivad hirved tulla ka elamute juurde välja.
"Nasval oleme hirvesid ka hoovides küttinud," kinnitas Sepp. Ta lisas, et seni kuni kõik osapooled ei saa ühe laua taga kokku ja ei räägi asjadest nii nagu need on, polegi probleemil lahendust.

Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et 2011. aasta loenduse andmetel oli Saaremaal 1700 punahirve. Amet peab vajalikuks hirvede arvukust vähenda ja selles suunas ka tegutseb.

"Oleme tõstnud laskmislimiiti ja suurendanud emasloomade küttimise protsenti," rääkis jahinduse spetsialist, kelle sõnul võib jahihooajal lasta punahirve piiramatult.

Marlen osutas, et kui omanik ise oma vara eest paremini hoolt kannaks, poleks mingeid kahjustusi. Jahiseaduse järgi ei saa silopallide lõhkumist ulukikahjustusena käsitleda.

"Kui metsas elab ka ainult 1-2 hirve, siis nad tulevad ikka silopallide juurde, kui need ette pannakse. See on nagu sööklas käimine," selgitas Marlen. "Silorullide piirkonda koonduvad hirved just talveks, sest nad on leidnud endale looduses mooduse, kuidas kergesti toitu saada ja nüüd on juba väga raske neid sellest ära harjutada," lisas ta.