Puiatu erikooli endine juht: kogu erikoolide süsteem on mäda ja ei toimi

Viljandi noortevangla ja Puiatu erikooli kunagine juht Arvo Reedik leiab, et kogu erikoolide süsteem on mäda ja ei toimi enne kui seadusandlust muudetakse.

"Kogu see asi on mäda ja ei toimi," ütles Reedik Delfile. "Koolid on alarahastatud ja sinna pole võimalik õiget personali saada. Kui töötajatel oleks korralikud palgad, oleks võimalik ka korralikku personali saada, kes oskaks probleeme lahendada."

Reediku sõnul saavad erikoolid praegu palgata kasvatajaks tööle inimesi, kes ei suuda oma tööd teha. "Ta ei oska lihtsalt seda tööd teha ja erikooli õpilased sõidavad temast üle," tunnistas Reedik. Tema sõnul on erikoolides puudus nii kasvatajatest, psühholoogidest, psühhiaatritest, sotsiaalpedagoogidest kui lihtsalt tavalistest pedagoogidest.

"Erikooli on vaja noori tugevaid mehi, kes suudaksid õpilast kinni hoida, kui õpilane tuleb näiteks kallale," rääkis ta.

Reedik meenutas oma tööaega Puiatus ja märkis, et isiklikult tal õpilastega konflikte ei olnud, kuid konflikte teiste vahel tuli lahendada küll. Esimese sammuna kutsus direktor siis konflikti osapooled enda juurde ja võttis seletuskirjad.

"Ega neid mõjutusvahendeid ei ole palju," rääkis Reedik. "Koolil on õigus õpilast mitte lubada koju, aga õpilased lahkuvad ise koolist. Eraldusruumi paigutatakse õpilane ainult siis, kui ta on endale ja teistele ohtlik ja see on äärmine juhus. Põhiline on veenmine."

Personal lapsi ei löö

Reediku sõnul personal lapsi ei löö. "See on ainult jutt," väitis ta. "Õpilased püüavad omavahel seadusi paika panna ja ei taha alluda ühelegi korraldusele. Neil ei ole kohustusi ega vastutust, on ainult õigused."

Reediku sõnul tuleb riigil alustada sellest, et otsustada ära, kas erikoole on vaja või mitte ja siis seadust muuta. "Ega asi paremaks ei lähe, kui seadus ei muutu," kõneles ta. "Praegu on PGSis sees ainult kaks lauset erikooli kohta, aga edasi? Mis asi see erikool on? Millist haridustaset neil õpilastel vaja oleks, kas me õpetama neile töö tegemist ja ametit või mitte?" 

Reediku sõnul on selge see, et nendest lastest ei ole gümnaasiumisse minejat, aga õpetada tuleb neid tavalise PGSi järgi. "Kui nad miinimummprogrammi kätte saaksid, oleks asi parem," leidis ta. "Praegu on nii, et neid ei tohi kuskil rakendada ja töökasvatus puudub täielikult. Kui me tahame nendest noorest inimesest midagi saada, peame andma neile ka vastutuse ja kohustuse."

Ka ei ole Reediku sõnul võimalik sellist kompotti koos hoida, kus koos peavad õppima need, kes on erikooli saadetud puudumiste pärast ja need, kes on vanglast vabanenud.

Erikoolide temaatika tõstatus taas sel kolmapäeval, kui Tapa erikooli õpilased koolis mässu korraldasid.