„Psüühilise erivajadusega inimesed vajavad samuti iseseisvust ja selle tunnustamist, mille lahutamatu osa on haridus, võimetekohane töö ja võimalused huvitavalt aega veeta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Selleks oleme erihoolekandes astumas suurt sammu edasi, et anda ka psüühilise erivajadusega inimestele võimalus olla kogukonna aktiivne liige, leida endale sobivat rakendust ja saada vajalikke teenuseid.“

Investeeringute kava järgi reorganiseeritakse üle Eesti 1111 senist teenuskohta ja luuakse 201 uut kogukondlikku teenuskohta neile, kes ei vaja ööpäevaringset hooldust. Pärast investeeringute kava kinnitamist peavad taotlejad esitama kuue kuu jooksul taotluse rahandusministeeriumile.

Projektidele eraldatakse 35,8 miljonit eurot Euroopa regionaalarengu fondi vahendeid, millele lisandub 4,5 miljonit eurot omafinantseeringuna ja 3,6 miljonit eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Taotlusvoor seniste suurte asutuste reorganiseerimiseks kuni 30-kohalisteks üksusteks ja uute kogukondlike teenuskohtade loomiseks toimus 11. maist 26. augustini 2016. Kokku esitati 36 taotlust 24 taotlejalt, sh 13 taotlust, kus üks osapool on kohalik omavalitsus või selle asutus. Projekte hindas valikukomisjon, kuhu kuulusid Eesti puuetega inimeste koja, sotsiaalkindlustusameti, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad. Hinnati projektide mõju eesmärkide saavutamisele, põhjendusi, kuluefektiivsust ja taotleja suutlikkust kogu projekt ellu viia.

2023. aastaks plaanitakse suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenuskohta, sh uusi kogukondlikke elamisvõimalusi psüühilise erivajadusega inimestele. „Järgmine taotlusvoor erihoolekande võimaluste mitmekesistamiseks on kavas välja kuulutada juba enne suve. Soovime rohkem kaasata kohalikke omavalitsusi ja kogukondi ning suunata programmi toetusi ka spetsiifilisemate kitsaskohtade lahendamiseks,“ lisas Iva.