Politsei sõnul on just ilm olnud üks olulisi mõjureid, miks on tänavu liikluses hukkunuid sedavõrd palju ning just suvel juhtub õnnetusi rohkem. Kui tavaliselt on olnud kolme suvekuu jooksul kokku 15-20 hukkunut, siis sel suvel on hukkunute arv praeguseks juba 19.

"Liikluses surmasaamisele eelneb palju asju, üht sirgjoonelist seletust ei saa ka palava ilma mõjule olla. Palav ilm ise ei tee midagi halba, kuid aitab inimeses endas peituvad riskid välja tuua," sõnab Hanso.

Hanso märkis ära, et suvel sõidetakse rohkem enda lõbuks ja ilma töiste eesmärkideta, mistõttu pea võib olla tühi ja tundlikum hetkeajendil.

"Püsisoojased olendid, inimesed nende hulgas, hoiavad kehatemperatuuri hästi, kuid selleks peavad paljud füsioloogilised protsessid muutuma, nii et organism ei talitle tavapäraselt. Lisandub veekaotus."

"Kokkuvõttes tähelepanu aheneb, kuid tung edasi tormata võib suureneda, kõrgel õhutemperatuuril on närvirakkude suhtlemisele ajus samalaadne toime kui amfetamiinil ja muudel amfetamiinitaolistel närviergutitel. Kui seda teadvustada, saab mõistlikumalt sõita," räägib Hanso.

"Ilmastikuoludel on väga erinev mõju inimese emotsionaalsusele. Uuringute järgi võib olla näiteks soojal kevadel väga positiivne mõju inimese emotsionaalsusele, samas kui kuumadel suveperioodidel on leitud seos vähenenud positiivse emotsionaalsuse, frustratsiooni ja ka agressiivse käitumisega," sõnab kliiniline neuropsühholoog Kairi Alas.

Alas toob näiteks Hispaanias 2015 aastal läbi viidud epidemioloogiline uuringu, mis näitas, et kuumadel suvepäevadel on autoõnnetuste risk suurenenud 7.7% võrreldes tavaliste soojade ilmadega. "Põhjusi selleks võib olla palju. Erinevates uuringutes on leitud, et kuumalainetega suureneb impulsiivne käitumine, narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, esineb rohkem vaimse terivse häireid sh depressiooni ja häiritud meeleolu, probleeme unega ning võib tekkida üldine kurnatus ja energiakadu," kirjeldab Alas.

Impulsiivne käitumine, magamatus ja kurnatus võib Alase sõnul omakorda viia riskikäitumiseni, mis võib suurendada õnnetustesse sattumist. "Lisaks erinevad olukorrad liikluses võivad viia kallutatud hinnangute või järelduste tegemisele. Näiteks mõte „ta tegi seda meelega“. See omakorda tõstab ärritust ning võib viia keskmisest suurema agressioonini ning impulsiivse käitumiseni – ohtlike möödasõitude tegemine, ette keeramine, liiga lähedal sõitmine jms. Ka seetõttu suurenevad liiklusohtlikud olukorrad," selgitab Alas.