Hiljuti vapustas avalikkust roim, kus kolm teismelist peksid surnuks 37aastase mehe. 2005. aastal panid neli Pärnu poissi põlema maja, kus magasid kaks kodutut, kes tules hukkusid. 

Delfi uuris lastepsühholoog Tiiu Arrolt, mis võib noored viia vägivaldsuseni?

“Vägivaldsus lööb välja siis, kui inimene ei talu oma tugevat tunnet, ei saa aru oma vajadusest ning ei suuda tajuda teist inimest inimesena. Empaatiavõime ei ole tal millegipärast hästi arenenud,” rääkis psühholoog ja lisas, et põhjused, miks inimesed vägivaldselt käituvad, ei ole ühesed ja kergesti hoomatavad.

“Tänapäeva lapsed on nagu lapsed ikka, kuid nad toovad oma käitumisega välja nii seda hingevalu, mida ise on tundnud, kuid ka eelmiste põlvede kogemusi, mida vanemad endas läbitöötamata traumadena kannavad,” nentis Arro.

“Õõvastavad olukorrad tekivad sügavamate protsesside, tõsisemate traumade, kaotuste ning puuduse tagajärjel. Nende põhjuseid tasub otsida eelkõige esimestest eluaastatest ja mitte ainult tänapäeva noorte lapsepõlvest, vaid ka nende vanemate lapsepõlvest ja isegi veelgi varasemast ajast,” arvas ta.

Psühholoogi sõnul ei pruugi vanemad aru saadagi, et lapse juures on midagi märkamata jäänud. “Mis vajadused on jäänud vanemate enda lapsepõlves tähelepanuta, seda ei suudeta ka oma laste puhul tajuda.”

Tihtipeale ei oska laps end teistmoodi väljendadagi kui käitumise kaudu. “Seda, mida lastel öelda on, võib paljudele olla raske kuulata, nende sõnum võib olla nii valus,” tõdes Arro. “Meie peredes on kaduma läinud mõned teadmised ja oskused näha, mida laps vajab.”

Tihti on tähelepanematuse põhjuseks ka kiire elutempo. “Tänapäeva lapsed ei suuda konkureerida tööandjaga, laste appihüüd ei jõua töömuredega ema kõrvu,” tõdes psühholoog, et vanemate hirm elule alla jääda surub lapsed tahaplaanile.