Psühholoog Sillamäe kurva juhtumi taustal: lapsel tekivad enesetapumõtted mitme teguri koosmõjul


Psühholoog Sillamäe kurva juhtumi taustal: lapsel tekivad enesetapumõtted mitme teguri koosmõjul
Foto: Rauno Volmar

Sillamäel läks kümneaastane Saša koolikiusamise pärast vabasurma. Tema murest teadis nii perekond, kool kui ka politsei. Psühholoogi sõnul on tähtis, et täiskasvanud lastele tähelepanu pööraksid ja vajadusel sekkuksid, et neid aidata - lootusetust olukorrast on alati väljapääs.

Psühholoog ja kriisinõustaja Sasha Gartman rääkis Delfile Sillamäel juhtunu valguses, mis lapsed ja noorukid nii ränga otsuseni viib ning selgitas, kuidas keerulises olukorras lapsi aidata.

Miks see juhtus?

Aus vastus: me ei tea. Kuigi tavapäraselt arvatakse, et lapse viib enesetapuni üks kindel põhjus, siis on uuringute järgi mängus mitmed riskitegurid. Noore suhted sõprade, vanemate ja sugulastega, koolielu, füüsiline tervis ja erinevad sündmused nii perekonnas, lähiümbruses ja isegi maailmas võivad selles otsuses rolli mängida.

Enesetapule ajendab lapsi üksindus, traumaatilised sündmused, perekonna probleemid (lahutus, alkoholism, vaesus), vägivald, sh kiusamine, vaimsed häired nii lapsel endal kui ka perekonnal.

Kes on sellises olukorras "süüdi"?

Põhjuste ja süüdlase otsimine on inimeste loomulik reaktsioon traagilistele sündmustele. Igaüks otsib vastuseid küsimustele: miks see juhtus? kes on süüdi? kuidas seda vältida? Küsimus, millele tegelikult on vastust vaja, on: kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta?

Seotud lood:

Mida teha, et laps nii kaugele ei läheks?

Ühest küljest ei ole kindlaid vahendeid, muidu ei olekski selliseid tragöödiaid. Teisest küljest on paljudel täiskasvanutel lugusid sellest, kuidas nad lapsepõlves ja noorukieas otsustasid enesetappu mitte teha. Keegi päästis nad ja aitas leida lootusetust olukorrast väljapääsu.

Tähtis on, et täiskasvanud pööraksid lastele tähelepanu ja sekkuksid, et neid aidata. Samuti aitab vestlus psühholoogiga, depressiooni või vaimsete häirete diagnoosimine ja ravi ning ümbritseva ja suhtluskeskkonna muutumine.

Millised märgid peaksid täiskasvanute tähelepanu äratama?

Vanemad kipuvad arvama, et lapse muutunud käitumine ja võimalikud ohumärgid on noorukiea käitumise ilmingud. Lapse käitumist tasub tähelepanelikult jälgida ja oma tundeid usaldada - kui arvate, et midagi on valesti, kuulake ennast.

Võimalikud ohumärgid võivad olla lapse tujutus, kurbus, vähene energia ja unehäired. Samuti endasse tõmbumine, ärrituvus ja impulsiivne käitumine. Laps võib ka senisest enam surmast rääkida või kajastub see tema joonistustes ja kirjutistes.

Kuidas last sellises olukorras aidata?

On väga oluline, et laps tunneks, et teda armastatakse ja vajatakse. Samuti on tähtis talle kinnitada, et ei ole lootusetuid olukordi ja ta suudab raskest olukorrast kas ise või teiste abiga välja tulla.

Last toetab hea suhe lähedaste, sõprade, klassikaaslaste ja õpetajatega, samuti iseendaga. Normaalne enesehinnang ja -usaldus aitab hakkama saada nii igapäevaste ülesannetega kui ka raskete olukordadega.

Hea suhe tagab selle, et laps saab abi küsida, kui seda on vaja või täiskasvanud märkavad, et ta vajab tuge. Oluline on õpetajate ja teiste koolitöötajate abi ning omavaheline koostöö.


Kui tunned, et vajad kiiret abi, võta ühendust või pöördu:

  • Eluliin:
    • eesti keeles: 655 8088 (igapäevaselt kl 19-07)
    • vene keeles: 655 5688 (igapäevaselt kl 19-07)
  • Psühholoogilise kriisiabi telefon: 631 4300 (tööpäeviti kl 9-20)
  • Usaldustelefon:
    • eesti keeles: 126 (igapäevaselt kl 19-23)
    • vene keeles: 127 (igapäevaselt kl 19-23)
  • Ohvriabi: 116 006 (24h)
  • Kiirabi: 112 (24h)
  • Lasteabi: 116 111 (24h), www.lasteabi.ee
  • Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)
  • E-nõustamine: www.peaasi.ee

  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2550 (24h)
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
  • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
  • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
  • Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)