Lillestiku sõnul võib naine küll oma mõtetes tegeleda sooviga last saada, kuid kui rasedus käes on, võib tulevast ema tabada eksistentsiaalne hirm — kas ta saab hakkama või milliseks emaks ta saab.

„Tihtipeale eelneb sellele veel ka küsimus, kuidas naine rasestus: kas püsisuhtest või juhuvahekorrast, kas see on olnud vabatahtlik või mittevabatahtlik,“ rääkis Lillestik Delfile. Kõik need küsimused mõjutavad seda, mida naine raseduse ajal tundma võib hakata, selgitas ta.

Sel nädalal tabas Eestimaad šokk, kui selgus, et Lääne-Virumaa gümnaasiumiõpilane oli varjanud nii oma rasedust kui ka sünnitust. Hiljem leiti tüdruku kodust vastsündinu surnukeha.

Lillestik selgitas, et noorte rasedused võivad kulgeda keerulisemalt, kuna neil ei ole välja kujunenud kindlat paarisuhet, ei ole sotsiaalmajanduslikku kindlust, isiksus ei ole veel välja kujunenud, koolid on lõpetamata, pere poolt ei pruugi olla toetust, loetles psühholoog probleeme, millega tulevane noor ema silmitsi võib seista.

Ka võib Lillestiku sõnul juhtuda, et rasedus avastatakse liiga hilja, kuna menstruaaltsükkel pole veel regulaarne või ei pruugita aru saada, mis asi on tegelik vahekord.

Probleemiks võib saada ka sotsiaalne surve või mure, mida lapsega peale hakata. „Kui rasedus avastatakse hilja, on keeruline ette kujutada, millise rollimuutuse peab noor läbima,“ rääkis Lillestik, et pole lihte lapse staatusest kiirendatud korras täiskasvanuks saada ning täiskasvanuna kohe lapsevanema rolli minna.

Sellisel juhul võib tekkida ka olukord, kus lapseootele jäänud naine hakkab rasedust eitama. „Inimene loob endale ühe identiteedi, mida tema usub ja ülejäänut kõike eirab,“ selgitas psühholoog, et raseduse täielikku eitamist võib lapseootel naisel tõepoolest esineda.

Ka pärast sünnitust võivad probleemid jätkuda ning äsjasünnitanut võib tabada sünnitusjärgne depressioon, mille tekkel ei ole ühest põhjust. „Võib-olla hormonaalne muutus, vähene oskus tulevikku üles ehitada, milline on sünnitaja oskus elada siin ja praegu, milline on tugivõrgustik,“ rääkis psühholoog.

Raseduskriisis naine saab tasuta psühholoogilist tuge kas individuaalnõustamisel või pöördudes raseduskriisi nõustajate poole e-nõustamise, foorumi (www.rasedus.ee)  ja ka  tasuta telefoni 8002008 (üle-eestiline ja helistamine on tasuta nii laua- kui ka mobiiltelefonilt iga päev kella 9-21ni) kaudu.