Psühholoog: koolide pingerida näitab sotsiaalset probleemi
*-„Praegu on väga selge seos laste akadeemilise edukuse ja vanemate harituse vahel,“ ütles Allik Delfile.
„See tähendab, et haritud ja ühiskonnas kõrgel positsioonil olevate vanemate lapsi õpetatakse ühtedes koolides ja teistes, kus riigieksamite tulemused on nõrgemad, näitab see lihtsalt seda, et selles piirkonnas on sissetulekud väiksemad ja vanemate haridustase madalam,“ selgitas ta.
Arvata seda, et koolid on midagi erilist teinud või õpetajad kuidagi erinevalt õpetanud, on Alliku sõnul vale. „Pingerida põhineb looduslikul valikul, laste looduslikul andekusel ja õpetajatel ei ole sellega mingit pistmist. Kui õpilased ei ole võimelised õppima headele hinnetele, siis ei ole seal midagi parata.“
Alliku sõnul peaks koolid võrdlema ennast teistel alustel. Näiteks selle järgi, mis on piirkonnakoolid ja teises arvestuses oleks koolid, kes saavad omale valida õpilasi. Võrreldavad tulemused saaks tema sõnul ka siis, kui kõik eksamid oleks kõigile kohustuslikud. „Erinevused tulevad kõik sellest, milline on valim. 80 protsenti tulemusest on kindel rühma eelnevas valikus.“
Isegi kõige halvem kool ei suuda kõige praremat õpilast ära rikkuda
Koolide pingerida riigieksamite põhjal näitab Alliku sõnul sotsiaalset probleemi, aga mitte kooli kvaliteeti. “See, mida kool, õpetajad ja direktor teevad, lisandub lihtsalt loomulikule laste andekusele.”
Viidates sellele, et pingereas keskmisel või nõrgemal positsioonil olevates koolides oli ka eksami saja punkti peale sooritanud õpilasi, ütles Allik, et isegi kõige halvem kool ei suuda kõige praremat õpilast ära rikkuda. „Kui tippude järgi võtta, siis tippe võib igas koolis olla. Eliitkoolis on sajapunktilisi rohkem ja sellest tabelis see vahe tulebki.“
Psühholoog viitas ka väga omapärasele manipulatsioonile. Näiteks sellele, et nõrgematel õpilastel ei lasta kõiki eksameid valida. „Selge see, et nad ei lasegi kedagi teist tegema füüsika riigieksamit, vaid ainult selle, kes on aines tugev,“ ütles ta ainetabeleid kommenteerides. „Kui see mehhanism toimib, siis ta näitab seda, milline on õpetaja oskus veenda parimad õpilased oma aine eksamit tegema ja nõrgemaid mitte tegema.“
Lisaks eksamitulemustele arvestaks Allik koolide pingerea koostamisel õpilaste rahulolu kooliga — kooli õhkkonda, kiusamist, suhtlemist õpetajate ja teiste õpilastega. „Kool õpetab mitte ainult teadmisi, vaid väga palju loeb ka, milline on sotsiaalne õhustik, suhted õpilaste ja õpetajatega, mis siis, et kõiki füüsika valemeid ei õpita väga hästi selgeks."
Oma kogemusest rääkis Allik, et tema laps käib Elva koolis, mis on 300 meetri kaugusel kodust. „Mul polnud mõtteski panna teda Hugo Treffneri gümnaasiumi,“ lausus ta kooli kohta, mis on kaks aastat järjest krooninud koolide edetabeli tippu. „See on ikka vanemate hullus, lapsed ei ole süüdi.“
Katsete ärakeelamine tähendab nende põranda alla minekut
Allik ei usu, et pärast minister Jaak Aaviksoo kavandatavat seadusemuudatust koolikatsete selgesõnalise ärakeelamise kohta midagi muutuks. „Kas need katsed jäävad siis tegemata?“ küsis ta. „Ma arvan, et need katsed ei jää tegemata, siis küsitakse, kus vanemad töötavad ja millega nad saavad koolile kasulikud olla. Katsete ärakeelamine tähendab nende põranda alla minekut.“
Ta lisas Inglismaa näitel, et seal otsivad vanemad lapsele kõigepealt kooli ja siis elukoha. „Inimesed valivad elukohti selle järgi, et lapsel oleks hea koolis käia,“ kõneles ta. „Lapsed ikka peavad koolis käima seal, kus nad elavad. Kulutada mitu tundi päevas edasi-tagasi sõitmisele on ju mõttetu.“
