Üleeile ootas sadakond elumaja Tallinnas Kristiine linnaosas taas asjatult prügiautot, mis lepingu järgi pidi nende majapidamisjäätmed ära viima. Nii on viimasel ajal sageli juhtunud. Eesti üks suurimaid prügikäitlejaid Eesti Keskkonnateenused on juba mitmendat kuud suures hädas ega suuda lepinguid täita. Kristiine linnaosas pole firmal veel küll suurt hankelepingut, kuid teenindavad kliente, kes on nendega vabaturu põhimõttel ise lepingud sõlminud.
„Me palume vabandust kõigilt klientidelt, kellele pole suutnud teenust oodatud kujul pakkuda,” alustab juttu Eesti keskonnateenuste AS-i juhatuse liige Bruno Tammaru. „Probleem on selles, et juba eelmisest aastast saadik on ülimalt keeruline leida inimesi tööle autojuhtideks. Viis protsenti kasvav majandus tähendab, et Eestis on töökohti kaugelt rohkem kui töötegijaid ja seetõttu on muutunud keeruliseks leida töötajaid just raskematele töödele, mida prügiautojuhi ametikoht kindlasti on.”
Tammaru räägib, et töötajatele tehakse häid pakkumisi nii siin kui sealpool Soome lahte ja viimasel ajal on üsna tavaline, et töötajad lahkuvad töölt ilma igasuguse etteteatamistähtajata, tihti ka poole päeva pealt. „Sel juhul on väga raske kogu logistika niimoodi operatiivselt ümberkorraldada, et klienditeenidus ei kannataks. Üleeelmisel ja eelmisel nädalal haigestus korraga enam kui kolmandik meie piirkonna autojuhtidest, mis muutis veograafikutest kinnipidamise sisuliselt võimatuks.”
Eesti Keskkonnateenustel on praegu puudu kolmandik prügiautojuhte. Probleem tööjõuga tekkis juba aasta tagasi, kuid iga kuuga see ainult süveneb, tõdeb Tammaru. „Kui suvel lähevad taas lahti riigi poolt rahastatavad massiivsed teeehitusprojektid, siis arvatavasti muutub tööjõuprobleem autojuhtide ametikohtade täitmisel veelgi suuremaks,” prognoosib ta süngelt.
Tulevikku näeb mees tumedates värvides ja abi ootab valitsuselt. „Me tegeleme intensiivselt uute autojuhtide leidmisega, püüame teha omalt poolt kõik, mis meie võimuses, et saada teenus jälle nõuetekohaselt toimima. Samas on väga raske üksiku ettevõttena võidelda eesti majandust kummitava üldise suure probleemiga ehk tööjõupuudusega. Siin ootaks valitsuselt konkreetseid samme, mis antud olukorda võiksid leevendada.”