Üleeile ootas sadakond elumaja Tallinnas Kristiine linnaosas taas asjatult prügiautot, mis lepingu järgi pidi nende majapidamisjäätmed ära viima. Nii on viimasel ajal sageli juhtunud. Eesti üks suurimaid prügikäitlejaid Eesti Keskkonnateenused on juba mitmendat kuud suures hädas ega suuda lepinguid täita. Kristiine linnaosas pole firmal veel küll suurt hankelepingut, kuid teenindavad kliente, kes on nendega vabaturu põhimõttel ise lepingud sõlminud.

„Me palume vabandust kõigilt klientidelt, kellele pole suutnud teenust oodatud kujul pakkuda,” alustab juttu Eesti keskonnateenuste AS-i juhatuse liige Bruno Tammaru. „Probleem on selles, et juba eelmisest aastast saadik on ülimalt keeruline leida inimesi tööle autojuhtideks. Viis protsenti kasvav majandus tähendab, et Eestis on töökohti kaugelt rohkem kui töötegijaid ja seetõttu on muutunud keeruliseks leida töötajaid just raskematele töödele, mida prügiautojuhi ametikoht kindlasti on.”

Tammaru räägib, et töötajatele tehakse häid pakkumisi nii siin kui sealpool Soome lahte ja viimasel ajal on üsna tavaline, et töötajad lahkuvad töölt ilma igasuguse etteteatamistähtajata, tihti ka poole päeva pealt. „Sel juhul on väga raske kogu logistika niimoodi operatiivselt ümberkorraldada, et klienditeenidus ei kannataks. Üleeelmisel ja eelmisel nädalal haigestus korraga enam kui kolmandik meie piirkonna autojuhtidest, mis muutis veograafikutest kinnipidamise sisuliselt võimatuks.”

Eesti Keskkonnateenustel on praegu puudu kolmandik prügiautojuhte. Probleem tööjõuga tekkis juba aasta tagasi, kuid iga kuuga see ainult süveneb, tõdeb Tammaru. „Kui suvel lähevad taas lahti riigi poolt rahastatavad massiivsed teeehitusprojektid, siis arvatavasti muutub tööjõuprobleem autojuhtide ametikohtade täitmisel veelgi suuremaks,” prognoosib ta süngelt.

Tulevikku näeb mees tumedates värvides ja abi ootab valitsuselt. „Me tegeleme intensiivselt uute autojuhtide leidmisega, püüame teha omalt poolt kõik, mis meie võimuses, et saada teenus jälle nõuetekohaselt toimima. Samas on väga raske üksiku ettevõttena võidelda eesti majandust kummitava üldise suure probleemiga ehk tööjõupuudusega. Siin ootaks valitsuselt konkreetseid samme, mis antud olukorda võiksid leevendada.”

Kui vaadata Eesti keskkonnateenuste koduleheküljelt aadresse, mis on jäänud teenindamata, näeb lehekülgede viisi põhjendust „tehniline probleem”. „Tehniline probleem tähendab üldjuhul, et kas masin on katki või siis antud juhul ka seda, et meil ei ole autojuhti masina peale panna,” selgitab Tammaru.

„Mure on suur,” nendib Tammaru, ja tal on õigus. Eesti Keskkonnateenuste turuosa Tallinnas ja Harjumaal peaks hinnanguliselt olema umbes 40 protsenti ehk tegu pole mingi pisikese tegijaga, kelle lepingurikkumised või pikaaegne hädaolukord elanikele mingit mõju ei avalda.

Kõige huvitavam on aga, et vaatamata pikaajalistele probleemidele hakkab Eesti Keskkonnateenused varsti teenindama veel suuremat osa Tallinnast. Kui veebruarist hakkas kehtima Tallinna leping Eesti Keskkonnateenustega Mustamäe linnaosa teenindamiseks, siis varsti saab firma enda kätte ka Kristiine, Haabersti ja Pirita linnaosade prügi.

Erinevalt Eesti Keskkonnateenustest endist ei pea linn probleemi üldse suureks. Tallinna keskkonnaamet küll möönab, et Mustamäel oli veebruaris probleeme prügi äraveoga, kuid põhjendab seda alguse probleemidega. „On paratamatu, et kui mingis veopiirkonnas alustab jäätmeveoga uus ettevõte, siis tekib alguses probleeme. Tänaseks toimub vedu Mustamäel rahuldavalt,” teatas Keskkonnaamet Delfile.

Eesti Keskkonnateenuste ASiga on sõlmitud lepingud veel Kristiine linnaosa teenindamiseks alates 1. maist 2018, Haabersti teenindamiseks alates 1. oktoobrist 2018 ning Pirita teenindamiseks alates 1. jaanuarist 2019.

„Tallinnas hetkel jäätmeveol suuremaid tõrkeid ei ole,” sedastab Keskkonnaamet oma vastuses.