Proviisorid: apteegireformi aruteludest ei tohi proviisoreid välja jätta

 (14)
Euro apteek
Euro apteekFoto: Martin Dremljuga

Eesti Proviisorite Koda ja Eesti Apteekrite Liit saatsid riigikogule pöördumise, millega soovitakse ühenduste kaasamist apteegireformi muudatusi puudutavatesse aruteludesse.

Alates järgmise aasta 1. aprillist peab üldapteekides enamusosalus kuuluma proviisoritele, ravimite hulgimüüjate jaoks on sellest kuupäevast keelatud ka vähemusosalus. Läbirääkimiste taasavamine tähendab, et plaanitud kujul reformi ellu viia ei taheta.

Kaasamissoovi põhjuseks toodi pöördumises välja esimese asjaoluna koalitsioonierakondade kartus, mille kohaselt võib apteegireform tuua kaasa ravimite kättesaadavuse vähenemise ja/või hinnatõusu. "Selleks pole põhjust," kinnitatakse apteekrite liidu ja proviisorite koja poolt.

Ebaluse tekitamine

„Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liidu hinnangul on kahetsusväärne, et vahetult enne apteegireformi lõppemist on hakatud looma reformi osapooltes ebakindlust,“ seisab Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liidu pöördumises. „See võib tuua Eestis kaasa rahvatervise vajadustest lähtuva tervishoiukesksema apteegiteenuse loomise ebaõnnestumise ja viia apteegisektori edasise kontsentreerumiseni.“

Eesti Proviisorite Koda ja Eesti Apteekrite Liit paluvad riigikogu fraktsioonidele saadetud pöördumises kaasata end järgmisel nädalal algavatesse apteegireformi puudutavatesse aruteludesse.

Seotud lood:

„Apteekrid on apteegireformi õnnestumise nimel töötanud enam kui neli ja pool aastat ning reformi ja selle mõjudega hästi kursis. Samuti on proviisorid ja proviisorapteegid teinud riigikogu poolt välja kuulutatud apteegireformist lähtudes juba investeerimisotsuseid. Reformi tulemusel on tänaseks Eestis üle 200 proviisorosalusega apteegi ja nende arv saab apteegireformi lõpusirgel veel vaid suureneda,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aas.

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaise Ülle Rebase kinnitusel kulgeb apteegireform ajakavas ja loogilist rada pidi. „Tegemist on suure ja põhimõttelise reformiga, kuid üleminekuaja tähtajani jäänud viis kuud on piisav aeg erinevate osapoolte tõstatatud küsimuste lahendamiseks. Selleks tuleb aga proviisorid aruteludesse kaasata,“ ütles Rebane.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade nn apteegireformi komisjon teatas sel nädalal (22. oktoobril), et kavatseb tuleval nädalal alustada arutelusid apteegireformi muutmise teemal.

Reformi taustast

* 2015. aastal riigikogus vastu võetud nn apteegireformiga lahutatakse Eestis alates 1. aprillist 2020 ravimite jae- ja hulgimüük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamusosalus apteegis kuuluda vaid proviisorile.

* Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.

* Eestis tegutseb apteegireformi tulemusena rohkem kui 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. 1. augusti seisuga kuulub 64% maapiirkondade apteekidest proviisoritele, viimastel aastatel on pidevalt kasvanud ka proviisorapteekide osakaal linnades.

Eesti Proviisorite Koda on Eesti suurim apteegis töötavaid proviisoreid ühendav erialaühendus. Eesti Apteekrite Liit ühendab proviisorapteeke.