„Inimesed katkestavad ravi, sest nad ei jõua neid välja osta,“ tõdes proviisor Andre Vetka Kuku raadio saates „Vastasseis“. Samas on tema sõnul võimalus omaosalust vähendada, valides sama toimeainega, kuid odavam ravim.

„Inimesed valivad sageli liiga kõrge hinnaga ravimi,“ rääkis Vetka. „Samas potentsiaal on meeletu.“ Tema sõnul tuleb arstilt küsida toimeainepõhist retsepti ja apteekri käest sobivat alternatiivravimit.

Ka ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs tõdes, et omaosaluse kõrge protsent tuleneb sellest, kuidas arst ravimi välja kirjutab ja kuidas apteeker selle väljastab.

„Euroopa rikkad riigid ammu enam ei diskuteeri selle üle, kas geneerilised ravimid on kvaliteetsed või mitte, vaid rõõmsalt kasutavad neid,“ sõnas Irs. „Usupõhiste hirmude levitamine sel teemal ei ole põhjendatud.“ Geneerilised ravimid on preparaadid, mis sisaldavad sama toimeainet kui originaalravimid, kuid on odavamad.

Eesti ravimikäibest lõviosa moodustavad retseptravimid ja umbes 15 kuni 20 protsenti ehk umbes 600 miljonit krooni käsimüügiravimid.

Eesti on retseptiravimite omaosaluse tasumise poolest 43 protsendiga Euroopa liidus ühel kõrgemal positsioonil. Saksamaal tasuvad patsiendid ise keskmiselt 7,1 protsenti neile määratud ravimite maksumusest, Prantsusmaal vaid 3,6 protsenti, Itaalias kolm protsenti, Hollandis vaid 0,1 protsenti.

Tartu Ülikooli uuringu põhjal kasutab üle 65-aastastest inimestest 25 protsenti vähemalt nelja retseptiravimit, kulutades aastas selleks keskmiselt oma ühe kuu pensioni. Prognooside kohaselt tõuseb retseptiravimi keskmine hind järgmisel aastal tänavuselt 213 kroonilt 230 kroonini.