“See ausammas on kaotanud selle tähenduse, mis tal oli algselt. Ja see ausammas on kahjuks kaotanud ka selle tähenduse nendele inimestele, kes tahaks tõsiselt leinata,” ütles Vseviov ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”, vahendab ETV24.

“Kui me kujutaksime ette, et mõne ausamba juures Metsakalmistul toimuks niisugune möll, kas siis oleks seal võimalik kedagi mälestada?”

Vastuvõetud sõjahaudade kaitseseadusest kõneldes ütles Vseviov, et selle puhul pole küsimus mitte seaduse vastuvõtnute tahtes seda ellu viia, vaid inimeste tahtes seda täita.

“Ta ei ole ju mälestusmärk. Mälestusmärk on sümbol — taga on mingi sündmus. Nüüd me võime ju arutleda selle üle, kas nende sümbolite kaotamine, muutmine, nende asendamine millegi muuga, kas see muudab seda ajaloo sündmust,” arutles ajaloolane.

Vseviovi hinnangul püütakse seadusega likvideerida tagajärgi, mitte tegelda probleemidega, mis seisnevad inimestes ning tulenevad nende haridusest ja kultuurist.

Vseviov soovitas õppida Euroopast, kus kunagised võitlevad pooled suudavad kasutada ausambaid probleemide lahtimõtestamiseks. “Ei ole ju enam oluline, kas me olime võitjad või me olime lüüasaanud. Oluline on mõista, miks see nii läks. Miks need inimesed surma said?” ütles ta.