Pronkssõdur pole mälestisena kaitse all

Pronkssõdur pole Eesti Vabariigis mälestisena kunagi kaitse alla võetud, küll aga on Tõnismäe matmispaik kaitse all hauana, ütles muinsuskaitseameti kinnismälestiste peainspektor Ilme Mäesalu.

“Hauana on see koht kogu aeg kaitse all olnud — alates 1952. aastast, mil on koostatud esimene kaitsealuste objektide nimekiri,” lausus ta Eesti Päevalehele.

1990. aastate keskel, mil toona vastne muinsuskaitseseadus nõudis kõigi mälestiste ülevaatamist ning uute kaitsealuste objektide nimekirja koostamist, oli küsimuse all ka pronkssõduri võtmine kaitse alla hauast eraldi kunstimälestisena.

“Tollal oli kultuuriminister Jaak Allik ning tema oma allkirja pronkssõdurist kunstimälestise tegemiseks ei andnud ning nii ei ole pronkssõdur siiani kaitse all,” ütles Mäesalu.

1994. aastal satuti pärnade istutamisel trollipeatuse juurde ühele maetule. “Koht kaevati läbi ja tuvastati, et tegu on uusaegse matusega, kuid selle päritolu täpsemalt näitavaid panuseid, näiteks sõdurisaapaid, skeleti juurest ei leitud,” täpsustas peainspektor.

Sellesse, ilmselt ühishauda on Mäesalu sõnul teadaolevatel andmetel maetud 12–13 surnut. Kuigi linna keskel kõnnitee all asuvate inimjäänuste ümbermatmisest sobivamasse paika mõnel kalmistul on räägitud juba aastaid, ei ole muinsuskaitseameti poole seni kordagi ametlikult pöördutud.

“Mälestise teisaldamine või ümbermatmine pole keelatud, kuid see nõuab kindlasti muinsuskaitseameti luba,” ütles endine muinsuskaitseametnik ja endine Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta, kelle eestvedamisel vahetati Jüri Mõisa linnavalitsuse ajal pronkssõduri müüris asuvad tahvlid neutraalsemate vastu.