Ämari vangla vanemvalvur Maksim Demidov vabastati ametikohalt justiitsminister Rein Langi 25. mai 2007. aasta käskkirjaga. Vallandamise ametlikuks põhjuseks said distsiplinaarjuurdluse tulemused, mille järgi seisis Demidov, nägu rätikuga kaetud, 26. aprillil elavas ahelikus Tõnismäel, mis takistas teed politseile. Käskkirjas rõhutatakse, et Demidov jätkas vastupanu osutamist ka pärast seda, kui politseinikud tarvitasid tema suhtes jõudu ja erivahendeid.

28-aastase Demidovi lugu kirjeldati lühidalt ka telekanali NTV saates “Erakordne sündmus: Tallinna arveteõiendus”. Külm hääl kaadri taga väidab, et valvurit ei süüdistatud milleski ning ta vallandati mälestussamba juures käimise eest.

Mis puutub põhjustesse, miks tuli riigikaitse süsteemi ametnik 26. aprilli õhtul Tõnismäele, siis endine valvur kirjeldab neid sedaviisi: “Mul on peres poeg ja tütar. Nemad on käinud mitmel korral Sõdur-Vabastaja mälestussamba juurde lilli toomas. Kindlasti tuleb hetk, mil nad küsivad, kus on monument ning mida mina isiklikult tegin selle barbaarsuse ärahoidmiseks.”

Demidov on jäädvustatud mitmele kohalikus ja välismaises meedias ilmunud pildile ning lindile. Mõned pildid sattusid ka tuntud internetileheküljele tuvasta.politsei.ee .

Demidov väidab, et astus elavasse ahelikku selleks, et mitte võimaldada provokatsioone ei politsei ega Rahvusraamatukogu juures kogunenud rahva poolt. Tema ette juhtunud politseinikus tundis ta ära oma endise kolleegi, kellega jõudis paar sõna vahetada ja nalja visata: “Kuule, kui põtkima hakkad, ära tugevasti löö…,” meenutab ta osa vestlusest.

Kuna politsei kasutas pulbertulekustuteid, kattis Demidov oma sõnul näo rätikuga. Ahelikus seistes sai ta palju sinikaid ja põrutusi, kõige tugevamaid lööke sai aga siis, kui püüdis aidata raske jalavigastuse saanud meest. See tähendab, et oma sõnul oli Demidov läbi pekstud ning seejärel ka vallandatud mitte marodööritsemise või huligaansuse, vaid selle eest, et püüdis kaitsta inimesi politseinike eest, kes ignoreerisid erivahendite kasutamise reegleid.

“Ma olen suurepäraselt kursis politsei erivahendite arsenaliga ning nägin, kuidas neid reegleid rikkudes kasutati. Löödi teleskoopnuiadega vastu pead, “kasteti” tulekustutitest otse näkku…” räägib Demidov. Endine vanglavalvur arvab, et vangid ei saa isegi ühte sajandikku nendest hoopidest, mis anti mälestussamba kaitsjatele. Demidov lisab ka, et vanglas on teleskoopnuiade kasutamine keelatud.

Leht märgib, et Politseiseaduses on erivahendite loetelu, kuid pole nende kasutamise reegleid. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža ütles Den za Dnjom-ile, et see on taktika küsimus, kõik sõltub erinevatest situatsioonidest: olukorra kriitilisus, oht ümbritsevatele inimestele ning politseinikule.

Peale selle väidab Demidov, et Tõnismäge ümbritsev aed oli 26. aprilli õhtul 10 000 voldise voolu all. Tema näinud, kuidas kaks tsiviilriietes meest ühendasid aia ristkülikulise karbiga. Asi tundunud Demidovile kahtlane, sest karbist ulatusid kaks juhet aiani. “Tõenäoliselt mehed sidusid aia külge üht osa NSVLi elektrošoki süsteemi “Kaktus” analoogist,” arvab ta. Lisaks selgitab Demidov, et “Kaktust” kasutati aktiivselt 80ndate lõpus Eesti territooriumil asuvates vanglates. Süsteemi tööpõhimõte olevat lihtne: kolooniat ümbritsev aed oli pinge all (erinevatel andmetel 3000 kuni 10 000 volti) ning tõukas eemale igaühe, kes aeda puutus.

Tõnismäe aia püstitamise eest vastutas kaitseministeerium, kuid selle pressiteenistus ei pidanud vajalikuks Den za Dnjom-i küsimustele vastata. Sõnarohkem oli justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask, kes veenis lehe ajakirjaniku, et Eesti Vabariik ei ole kunagi kasutanud selliseid seadmeid. Küsimusele, kas tänapäeval on võimalik teha selline elektrošoki aed, vastas Eesti Energia ASi esindaja Iveri Marukašvili jaatavalt ning täpsustas, et pinge 10 000 volti võib inimest tappa.

Demidov on veendunud, et ta vallandati selleks, et teistele näidata, kuidas niisugune tahteavaldus riigiteenistuses niisama läbi ei lähe, seepärast on tema jaoks tööle taastamine põhimõtteline asi.