Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul suutis riik aprillirahutuste ajavahemikul kahju tekitanuid kokku tuvastada 66, kellele esitati kahjunõudeid summas 2 109 802 krooni ja 57 senti (ümardatult 134 841 eurot). Tänaseks on riigi pangaarvele nendest nõuetest laekunud aga vaid 24 438,22 eurot.

Aasmäe selgitas Delfile, et toona suudeti tõendada ning kahjutasu sisse nõuda 66 inimeselt, kellelt nõutavad summad aga varieerusid seinast seina. Seega sai riik paljudega kokkuleppele ning väiksemaid summasid tasuma pidanud vandaalid maksid oma võlad kohe ära.

"Õhku jäi aga umbes tosin inimest, kellega enam kontakti ei saanud ning kelle nõuded läksid edasi kohtutäituritele menetlemiseks," ütles Aasmäe Delfile. Seega moodustavadki nende nõuded lõviosa saamata jäänud rahast.

Täna, 26. aprillil möödub kuus aastat sellest, kui Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri monumendi juures aset leidnud meeleavaldus muutus mitmepäevaseks rahutuseks. Nimelt hakati 26. aprillil Tõnismäel pronkssõduri juures tegema ettevalmistusi säilmete arheoloogiliste väljakaevamiseks ja identifitseerimiseks, mis pidi algama 27. aprillil kell 10.

26. aprilli õhtul ja ööl vastu 27. aprilli vandaalitses ja rüüstas aga ligi 1500 inimest Tallinna kesklinnas organiseeritult kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuskohti, et protestida pronkssõduri juures olevate säilmete teisaldamise vastu koos monumendiga sõjaväekalmistule.

Hiljem pronksiöö korraldajate üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni oli hakatud ette valmistama vähemalt aasta varem ning toetust saadi Vene riigiduuma mõnedelt liikmetelt, kavas oli jõulise aktsiooni läbiviimine ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.

Selle aasta märtsi lõpul tegi aga Euroopa inimõiguste kohus otsuse seitsme Eesti elaniku kaebuse kohta, milles süüdistati Eesti riiki väärkohtlemises ja ebaseaduslikus kinnipidamises pronksiöö sündmuste ajal 2007. aastal. Otsuse kohaselt peab Eesti riik kaebajatele muuhulgas ka hüvitist maksma.