Põhiseaduskomisjon jäi kõlama arusaam, et kõnealuses seaduses viidatud massilisele korratusele ja riigivastasusele suunatud teod peavad olema karistatavad, kuid vastavaid sätteid tuleb õigusselguse huvides täpsustada ja laiemalt lahti kirjutada.

„Riigipea sellise seisukohaga tuleb nõustuda, kuid riigikogu peab seaduse edasise menetlemise käigus ära tabama selle seadusandliku piiri, mis ühest küljest võimaldab õiguskaitseorganitel tegelda riigivastaste kuritegude ärahoidmise ja uurimisega, kuid teisalt kaitseb ka isikute põhiõigusi, nagu näiteks koosolekuvabadus ja õigus kritiseerida avalikku võimu,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

President leidis seaduses vaieldavusi neljas erinevas punktis. Muuhulgas vaidlustas president seaduse redaktsiooni, mille kohaselt muutub karistatavaks palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimine või ettevalmistamine või sellises korratuses osalemisele üleskutsumine, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus. President leidis, et iga sündmuse või teoga võib teatava, kas või üliväikese tõenäosusega kaasneda muid sündmusi ja tegusid.

Riigikogu täiskogus on presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus (416 UA) uuesti arutusel kolmapäeval.