Alates 2007. aastast kohtus olnud kriminaalmenetlus Toivo Kuldmäe suhtes, kes peksis korduvalt oma naist ja last, lõpetati prokuratuuri taotlusel kohtupoolse klausliga, et süü ei ole suur ning kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.
Prokuratuuri kinnitusel ei tähenda see seda, et prokurör oleks arvanud, et kohtualune ei vääri karistust, vaid kohtuasja venimine ähvardas kaasa tuua süü aegumise ja Kuldmäe õigeksmõistmise.
Küsimusele, kas prokurör on püüdnud antud menetluse puhul teadlikult vältida reaalset vanglakaristust, vastas prokuratuur: “Kindlasti ei olnud prokuröril sellist eesmärki.”
Kohtuasja venimise tõttu tulnuks mees õigeks mõista
“Lääne ringkonnaprokuratuur saatis selle kriminaalasja 2007. aasta jaanuaris üldmenetluses kohtusse, mis tähendab, et prokurör oli veendunud, et süü on tõendatud ja inimest tuleks nende tegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistada,” ütles prokuratuuri pressiesindaja Annely Erm.
“Prokurör lähtus taotlust tehes kujunenud kohtupraktikast, et mõistliku menetlusaja möödumisel tuleb menetlus kas lõpetada või süüdistatav õigeks mõista. Viimast soovis prokurör kindlasti vältida,” rõhutas Erm.
“Euroopa kohtu otsustes on selgelt määratletud, et juhul, kui tegemist ei ole eriti keerulise menetlusega, on mõistlik kohtumenetluse aeg 4 aastat. Samasuguseks on kujunenud ka Eesti kohtupraktika.”
Prokurör Anne Sillaotsa sõnul ei õigusta miski vägivalda ja kindlasti peavad vägivallatsejad oma tegude eest vastutama. Antud juhul tundub tavainimesele, et praegusel juhul ikkagi vägivallatseja ei vastuta. Prokuratuur ei nõustu.
“Oportuniteediga lõpetamine näitab, et süüdistatav on teo siiski toime pannud. Ja kuigi karistusregistrisse märget ei tehta, määratakse talle kohustus, mis tuleb teatud perioodi jooksul täita. Süüdistatav peab sellisel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kohustuseks võib olla ka üldkasulik töö. Selle kohustuse võtmise ja täitmisega kannab inimene samuti vastutust oma tegude eest ning kui kohustus jääb täitmata, taastab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse ja mõistab karistuse,” jääb Sillaots seisukohale, et vägivallatseja ei pääse puhtalt.