Põhiseaduskomisjonile antud 2018. aasta prokuratuuri ülevaates toob peaprokurör Lavly Perling välja, et kiire, mõjus ja tark kriminaalmenetlus on oluline nii kahtlustatavate ja süüdistatavate kui ka kannatanute põhiõiguste kontekstis. Tema sõnul aitaks menetluskiirust veelgi tõsta laiem digilahenduste kasutuselevõtt ja paindlikkus menetlustoimingutes.

Prokuratuuri 2018. aasta ülevaatest selgub, et alaealiste poolt toime pandud kuritegudes on menetlus reeglina kiirem nii politseis kui ka prokuratuuris. See on oluline, et mõjusamalt teole reageerida, alaealise abivajadust tuvastada ja ennetavaid meetmeid rakendada, et uusi kuritegusd vältida, toob Perling välja.

Mullu seadis prokuratuur eesmärgiks menetleda 80 protsenti alaealistest kahtlustatavatest vähem kui kolme kuuga. Ülevaatest selgub, et selle ajaga tegeleti 62 protsendi juhtumitega, mis on peaaegu kümme protsenti vähem kui 2017. aastal.

Menetluskiiruse languse põhjuseks toob Perling välja 2018. aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse, mille järgi tuleb seesuguste kuritegude puhul eelkõige kaaluda mõjutusvahendite kasutamist.

Kuivõrd alaealiste erikohtlemine eeldab oluliselt personaalsemat lähenemist ja sobiliku meetme leidmist, mis konkreetset alaealist aitaks, on ka nende juhtumite menetlemine aeganõudvam.

Kiire kohtueelne menetlus alaealise kannatanuga kuritegudes oli samuti prokuratuuri eelmise aasta eesmärk. See tagab kannatanutele turvalisuse ja turvatunde ning ka jõudmise vajaliku abini, tõi Perling välja.

Seetõttu oli prokuratuuri siht menetleda 80 protsenti alaealise kannatanuga kriminaalasjadest vähem kui kolme kuuga. Tegelikkuses menetleti selle ajaga peaaegu poole vähem kriminaalasju, mis oli alustatud peresiseses kehalises väärkohtlemises.

Põhiliseks põhjuseks oli asjaolu, et eesmärk püstitati mullu kevadel, kui menetluses oli palju varasemaid kriminaalasju. Lisaks mängis rolli teatav ressursipuudus, sest lapskannatanutega tegelevad uurijad peavad samal ajal menetlema ka alaealiste kahtlustatavatega kriminaalasju, mis on samuti prioriteetsed.

Lahendusena näeb prokuratuur alaealiste konsultantide töölevõttu, ressursside sisemist ümberpaigutamist, aga ka jätkuvat menetlusmetoodika muutumist.