Prokuratuur surnuksnäljutatud imiku juhtumist: ei saa ära unustada süütuse presumptsiooni põhimõtet
„Kõigepealt on vaja välja selgitada, kes kannab teo eest vastutust ja alles seejärel saab neist rääkida,“ ütles Luuk. Tema sõnul oleks mõeldamatu, kui prokuratuur või politsei ütleks välja kohe, ilma mingite tõenditeta, vaid peale esmaste toimingute tegemist, et keegi on milleski süüdi.
„See, et juhtum jõudis ajakirjandusse alles nüüd, ei ole ka midagi eripärast,“ kõneles Luuk. „Ka varasemalt on ette tulnud, et ühest või teisest sündmusest räägitakse alles siis, kui on olemas jõustunud kohtuotsus.“
Ka ei tähenda tema sõnul see, et sellest ajakirjanduses räägiti alles nüüd seda, et sellest ei teadnud nende valdkondade inimesed, kes peavad kohe teadma sellistest sündmustest, näiteks sotsiaalvaldkonna inimesed.
Luugi sõnul ei saa ära unustada ka süütuse presumptsiooni põhimõtet.
„Süüdimõistetul, nagu lehest võisite lugeda, on veel mitu last, ka nende seisukohast oli parim sellest loost rääkida alles nüüd, kui on olemas jõustunud kohtuotsus,“ ütles Luuk.
Ema näljutas neljakuuse beebi surnuks
Eesti Ekspress kirjutas hiljuti beebist, kes ei elanud viiekuusekski, kuna suri enne nälga. Lapse ema oli 40-aastane naine, kellel koos traktoristist mehega veel neli last. Naise pea ajas sassi teine mees, kelle pärast naine oma lapsed jättis ja Soome kolis. Mees jättis aga naise maha ega võtnud hiljem ka last omaks. Naine ei suutnud enam aga muust mõelda, kui suurest armastusest.
Ema suitsetamise tõttu imik rinnapiima ei tahtnud ja ema andis talle poepiima. Kahe kuu ja kolme nädalase imikuga käis naine perearsti juures, kus selgus, et laps on võtnud juurde liiga vähe, 960 grammi. Rohkem naine last arstile näitamas ei käinud. Perearst püüdis helistada, kuid naise antud number ei vastanud, lisaks ei osanud arst midagi hullu karta, kuna varem selle perega probleeme polnud. Viimase kahe elukuuga kaotas imik kolmandiku oma kehakaalust ning lahkamisel ei leitud tema naha alt grammigi rasvkudet.
Liit perearstil süüd ei näe
Perearstide seltsi hinnangul tegutses 4-kuuse imiku surmaga lõppenud juhtumis perearst igati adekvaatselt, sest pere oli eelmiste lastega hästi hakkama saanud.
"Selle pere arst kasutas ära kõik võimalused, mida on arstil võimalik kasutada," ütles Eesti perearstide seltsi liige Anneli Talvik Delfile.
"Lehe kirjelduste järgi ei olnud tegemist sotsiaalselt võimetu perekonnaga, see oli tubli pere. Keegi ei arvanud, et nii võib juhtuda," ütles Talvik.
Perearst käitus Talviku hinnangul täiesti adekvaatselt. "Kui mitme lapsega peres on kõik alati korras olnud ja sinna sünnib järgmine laps, siis paarile telefonikõnele mittevastamine või ühe visiidi vahelejätmine ei tekita kõrgendatud tähelepanu," leiab Talvik.
Olukord tuleb üle vaadata
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheimi hinnangul aga peaks vastsündinute surnuks nälgimine olema praeguse korralduse juures ennetatav. Siiski tuleb üle vaadata, kuidas kirjeldatu juhtuda sai.
"Oluline on selgitada välja, kas probleem oli info liikumises, inimeste teadmatuses hädasolevast lapsest teada andmisest või milleski muus," rääkis Erlenheim Delfile.
"Koos asjassepuutuvate ametkondadega, nagu prokuratuur, kohalik omavalitsus, Perearstide Selts ja teised, tuleb juhtunu valguses üles leida peamised kitsaskohad, et selliseid hirmsaid olukordi ära hoida," kinnitas kantsler.
"Sotsiaalministeerium on ette valmistamas uut lastekaitseseadust, mis sätestab muuhulgas senisest enam lastega töötavate spetsialistide koostöö kohustust ning nende kohustust teavitada abi vajavast lapsest. Eelnõu saab valmis aasta lõpuks ning kooskõlastusringile läheb järgmise aasta alguses."
"Lastele ennetava tervisekontrolli läbiviimiseks teeb perearst vajadusel koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga," selgitas Erlenheim, et perearstid ei pea keerulisemat olukorda lahendama üksi.
