Prokuratuurist kinnitati, et Hallikule esitati süüdistus kahes episoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdistatavast (§ 143).

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Tatjana Tamme sõnul ei avalikusta prokuratuur täpsemat süüdistuse sisu ega teisi kriminaalmenetluse üksikasju. "Martin Hallikule esitati süüdistus sama paragrahvi järgi ja samade episoodide osas, mille järgi talle möödunud aasta 29. novembril ka kahtlustus esitati. Oleme endiselt seisukohal, et juhtumi asjaolud on väga delikaatsed ja neid ei ole võimalik menetlusosaliste eraelu kahjustamata avalikustada. Süüdistuse sisu ja tõendid esitab prokuratuur esimesel kohtuistungil kohtule, sest vaid kohus saab anda hinnangu nii prokuratuuri kui ka kaitsja poolt kogutud tõenditele. Kontekstist välja võetud üksikute tõendite põhjal ei saa järeldusi teha ja seetõttu mõistab kohus õigust alles pärast kõikide tõendite uurimist," ütles Tamm.

Prokuratuur taotleb eelistungil kannatanu eraelu kaitseks protsessi kinniseks kuulutamist.

2018. aasta augustis vallandatud Hallik jäi esialgu Tartu ülikooli 118 000 eurosest hüvitisest ilma, mille peale läks eksjuht töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon leidis, et ülikool peab Hallikule hüvitise maksma, küll aga kaebas ülikool otsuse edasi. Otsust veel pole.