Prokuratuur Perlingu kaasusest: prokurörile on keelatud poliitiline tegevus ja seda ka siis, kui teenistussuhe on peatunud

 (77)
Lavly Perling
Lavly PerlingFoto: Jaanus Lensment

Prokuratuuri sõnul kasutas eetikanõukogu Lavly Perlingu Parempoolsete toetajaliikmeks astumise kohta seisukohta kujundades ka tema meedias avaldatud seisukohti ja teenistussuhet puudutavaid dokumente.

Isamaa liikmeühendus Parempoolsed saatis eile avaliku pöördumise, kus viitasid prokuratuuri kallutatusele ja küsisid riigi peaprokurör Andres Parmaselt selgitusi eetikanõukogu otsuse kohta, mis taunib Lavly Perlingu poliitikasse minekut. Nimelt astus Perling eelmisel nädalal Parempoolsete toetajaliikmeks, olles samal ajal veel prokuratuuri hingekirjas. Prokurörina ta küll enam ei tööta, vaid on uues ametis Euroopa Komisjoni ja ÜRO palgal.

Prokuratuur kinnitas, et on apoliitiline asutus, kelle jaoks on oluline, et nende apoliitilisus seisaks väljaspool kahtlusi. "Just sel põhjusel on prokuratuuriseaduses sätestatud prokuröridele formaalne keeld olla erakonna liikmeks," ütles prokuratuuri pressinõunik Kairi Küngas.

Küngas sõnas, et prokuratuuri jaoks on eelnevast üheselt selge seegi, et prokurörile ei ole keelatud mitte pelgalt formaalne erakonda kuulumine, vaid just poliitiline tegevus.

Seotud lood:

"Sellisele seisukohale asus ka prokuratuuri eetikanõukogu, pidades kohatuks olukorda, kus prokurör on asunud erakonna liikmeühenduse toetajaliikmeks. Need põhimõtted kehtivad kõigile prokuröridele, sh prokuröridele, kelle teenistussuhe on erinevatel alustel peatunud, alates prokuröri ametisse nimetamisest kuni tema teenistussuhte lõpuni," ütles pressinõunik.

Antud juhul kasutas eetikanõukogu enda seisukoha kujundamisel lisaks nimetatule ka Perlingu meedias avaldatud seisukohti ja tema teenistussuhet puudutavaid dokumente. "Selles, et eetikanõukogu arutab neile esitatud küsimusi ilma inimese kohalolekuta, ei ole midagi eriskummalist. Pigem on see, vastupidiselt kõlanud väitele, tavapärane. Eetikanõukogu ülesanne on avaldada põhimõttelisi seisukohti üksikutes küsimustes, millega prokurörid nõukogu poole pöörduvad. Kuivõrd eetikanõukogu ülesanne ei ole menetluste läbiviimine, materjalide kogumine ega kellegi küsitlemine, ei pöördu nõukogu prokuröride poole selgituste küsimiseks, vaid on mõeldud pigem selleks, et vaieldavate olukordadega silmitsi seivad prokurörid saaksid ise pöörduda ja küsida, kuidas oleks eetikakoodeksi valguses korrektne käituda," selgitas Küngas.

Prokuratuuri sõnul edastati eetikanõukogu seisukoht ka Perlingule.

"Eetikanõukogu andis sellele kaasusele oma hinnangu ning loodame, et kõik prokurörid sellest edaspidi ka juhinduvad ning väldivad olukordi, mis võivad prokuratuuri sõltumatuse löögi alla seada," sõnas Küngas.

Perling on varasemalt esitanud lahkumisavalduse, mis jõustub järgmise aasta septembrist. Eetikanõukogu otsuse valguses pole see muutunud. Seni on Perling prokurör ja talle laienevad muuhulgas ka prokuröriteenistust reguleerivad õigusnormid, samuti prokuröriteenistuse aluseks olevad põhimõtted ja prokuröridele kehtivad eetikanõuded.