Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et aasta ema tiitli saanud kasuperede liidu esimees Malle Kobin on kasulapsi aastakümneid väärkohelnud. Veebruaris saatis prokuratuur süüdistuse kohtusse. Kinnine protsess on nüüdseks lõppenud ja otsus tuleb augustis.

Prokurör Indrek Kalda kommenteeris, et prokuratuur hindas süüdistuses Malle Kobina kuritegusid keskmisest raskemaks ning 18. juunil peetud kohtuvaidlustel palus karistada teda nelja ja poole aasta pikkuse reaalse vangistusega.

Kobinat süüdistatakse kolme erineva paragrahvi alusel: kehaline väärkohtlemine, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja omastamine (Kobinale heideti ette ka tema juurest ära kolinud täisealise noore jalgratta, arvuti ja muude asjade omastamist). Esimese kahe rikkumise puhul oleks maksimaalne karistus viis aastat reaalset vangistust, viimase puhul aasta vangistust. Need annaks justkui kokku 11 aastat vangistust, kuid Kalda selgitas, et karistuste liitmisel tavaline aritmeetika ei kehti.

„Kui ette heidetakse mitut kuritegu, ei saa ka liitkaristus ületada kõige rangema karistusega teo maksimaalset karistust," selgitas ta. „Seega oleks Malle Kobinale ette heidetud tegude eest maksimaalne võimalik liitkaristus 5 aastat vangistust."

Kalda lisas, et varem kriminaalkorras karistamata inimeste puhul kaalutakse alati võimalust määrata karistus tingimisi, kuid ta leidis, et kõnealuse juhtumi puhul ei oleks tingimisi karistus proportsioonis kuritegude raskusega.

Kobina juures perekodus on eri ajal elanud vähemalt 17 lastekodulast. Mullu andis riik omavalitsusele ühe perekodus elava lastekodulapse kohta kuus 1663 eurot, see summa on aastate jooksul kasvanud. Kui laps on perekodus, saab perevanem raha täielikult endale. Üldiselt on Kobina peres olnud kasulapsi korraga mitu. Umbkaudne arvutus näitab, et Malle Kobin on lastekodulaste pealt aastate jooksul teeninud mitusada tuhat eurot.

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis veebruaris kohtusse süüdistuse, milles heidab 68-aastasele Kobinale ette tema juures asendushooldusteenuse lepingu alusel perekodus elanud 5 lapse väärkohtlemist nelja aasta jooksul.

Süüdistuses heidetakse perevanemale ette viie 9-17-aastase kasulapse korduvat löömist nii käe kui jalaga ning nende luku taha panekut perioodideks, mis ulatusid mõnest tunnist mitme päevani. Ebaseadusliku vabaduse võtmise paragrahvi alusel heidab prokuratuur naisele ette ka „karistusmeetodit“, millega ta sundis lapsi seisma ühe koha peal järjest 12 tundi või rohkem.

„Kriminaalkorras ei karistata kedagi, kes palub lapsel teises toas rahuneda või keelab tal õhtul sõpradega välja mineku, see on normaalne osa kasvatusest," kommenteeris Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm toona pressiteate vahendusel. "Kuid lapse löömine või tema lukustamine pikaks ajaks kinnisesse ruumi on kuriteod, mis vajavad sekkumist."

Kokku on 68-aastasele naisele esitatud süüdistuses ette heidetud 12 juhtumit kehalise väärkohtlemise, ebaseadusliku vabaduse võtmise või omastamise paragrahvide alusel. Lähedase inimese korduva kehalise väärkohtlemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Alaealiselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest karistatakse süüdimõistmisel ühe kuni viieaastase vangistusega. Omastamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.

Igal inimesel on kohustus teatada abivajavast lapsest. Lisaks lastega töötavatele spetsialistidele on selline kohustus ka naabritel, sugulastel ja kõigil teistel, kes lapse või perega kokku puutuvad. Oluline on teavitada ka kahtlusest ja jätta selle kontrollimine vastutavate asutuste hooleks. Infot abivajavate laste kohta saab edastada kõige lihtsamini ööpäevaringsel tasuta lasteabitelefonil 116111 nii eesti, vene kui ka inglise keeles.