Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda sõnul praegu uurimine käib, kuid kahtlustust kellelegi esitatud ei ole. "Loodame menetlusotsuseni jõuda juuliks ning enne seda ei soovi uurimiskäiku kommenteerida," ütles Kalda BNS-ile.

Varasemalt on lastekodu põlengu põhjuseid uurinud eksperdid kinnitanud, et ei pea tõenäoliseks, et tulekahju põhjuseks olnud lahtise tule allikas oli hooletult siseruumidesse visatud suitsukoni. Eksperdid märkisid, et lahtise tule allikas ei pruukinud olla suur, kuid ilmselt oli see siiski midagi muud kui suitsukoni.

Indrek Kalda tõdes märtsis, et kui suitsukoni lahtise tule allikana välistada, jäävad järele näiteks tikud või tulemasin. "Tulekahju tekkepiirkonnale oli ligipääs nii lastekodu töötajatel kui ka hoolealustel ning edasine uurimine peab selgitama, kas näiteks hoolealuste kätte võisid sattuda esemed, millega lahtist tuld teha," ütles Kalda kaks kuud tagasi.

Märtsi keskel avaldatud ekspertiisitulemuste järgi sai ohvriterohke Haapsalu lastekodu põleng alguse lahtisest tulest. Haapsalu lastekodu põlengu põhjuste selgitamiseks Eesti kohtuekspertiisi instituudis läbiviidud uuringud sündmuskohal võetud proovidest põlevainet ega selle jääke ei tuvastanud. Samuti välistas tulekahjuekspertiis põlengu põhjusena elektrisüsteemi või -seadmete rikke. Tulekahju tehnilise põhjusena on ekspertide hinnangul võimalik ainult lahtise tule allika termiline toime.

Eksperdid tuvastasid, et tulekahju sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip. Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Arvestades tulekahjukoldes paiknenud materjale, võis süüteallikas olla väikese võimsusega.

Tehniliste tunnuste põhjal ei olnud tulekahju tekkeaega ega tule levimiskiirust võimalik hinnata. Tulekahju tekkimist soodustavaid asjaolusid eksperdid ei tuvastanud.

Haapsalu väikelastekodu põlengus hukkus 20. veebruari pärastlõunal kaheksa last ja kaks noorukit. Nende surma põhjustas vingumürgitus.