Prokuratuur ei tuvastanud Alajõe käitumises kuriteo tunnuseid

 (103)
Enn Vetemaa, Maria Alajõe
Maria AlajõeFoto: Tiit Blaat

Riigiprokuratuur ei tuvastanud endise riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe tegevuses kuriteo tunnuseid ja otsustas seetõttu Alajõe suhtes kriminaalmenetlust mitte alustada.

6. veebruaril esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsioon riigiprokuratuurile kuriteoteade selle kohta, et riigikogu kantselei endise direktori Maria Alajõe tegevuses võib esineda kuriteo tunnuseid. Nimelt allkirjastas Alajõe vahetult enne ametist lahkumist käskkirja, millega kustutatakse enam kui aasta vanused riigikogu liikmete ja kantselei töötajate e-kirjad – teate esitaja hinnangul võis selle käskkirja allkirjastamise näol olla tegemist kas tõendite hävitamisega või mõjuvõimuga kauplemisega.

"Riigiprokuratuur on analüüsinud ja kontrollinud kuriteoteates esitatud väiteid ning otsustanud jätta kriminaalmenetluse alustamata, kuna teates esitatud informatsioon ei viita kuriteo toimepanemisele," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas Delfile.

"Tõendite hävitamine on käsitletav kuriteona juhul, kui hävitatakse kriminaalmenetluses kasutatavaid tõendeid, kuid antud juhul on kohus nõudnud välja kirjavahetust tsiviilvaidluse raames," märkis Kallas. "Mõjuvõimuga kauplemine eeldaks, et riigikogu kantselei endine direktor on mõjutanud kedagi eelnimetatud käskkirja allkirjastama või on teda ennast mõjutatud seda tegema. Antud juhul ei ole prokuratuuri käsutuses andmeid, et midagi sellist oleks toimunud," kinnitas Kallas.

"Kriminaalmenetlus on võimalik alustada üksnes siis kui ilmnevad üheselt viited kuriteo toimepanemisele ning kriminaalmenetlust ei tohi alustada kuriteotunnuste otsimiseks. Kuivõrd prokuratuuri hinnangul ei esine Maria Alajõe tegevuses viiteid mõnele kuriteole, on riigiprokuratuur otsustanud jätta kriminaalmenetluse alustamata," sõnas Kallas.