Prokuratuur avab maaeluministeeriumi skandaaliga seotud kriminaalasja tagamaid

 (108)
Mart Järviku saabumine Tallinna lennujaama.
Mart Järviku saabumine Tallinna lennujaama.Foto: Priit Simson

Möödunud neljapäeval selgus, et maaeluminister Mart Järviku endine nõunik Urmas Arumäe oli huvide konfliktis, kuna tema õigusbüroo esindas kriminaalasja puhul süüdistatavaid, aga kannatajaks on ministeeriumi allasutus PRIA.

"Kõnealuse kriminaalasja sisuks on üldjoontes soodustuskelmuse kahtlus: PRIAle esitati teadlikult valeandmeid, et saada selliselt suuremas summas investeeringutoetust," selgitas prokuratuuri pressinõunik Liivi Reinhold.

Kriminaaluurimine lõppes tänavu märtsis ning uurimismaterjalid on praegu süüdistuse esitamise üle otsustamiseks prokuratuuris. "Sellises menetlusfaasis ei saa avaldada kahtlustuse täpsemat sisu, samuti ei täpsusta prokuratuur praegu kahtlustatavate nimesid," nentis Reinhold. Küll aga on teada, et tegemist on kaheksa äriühinguga, mida kahtlustatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametile (PRIA) kahju tegemises.

Soodustuskelmuse kahtlustuse on saanud mitu juriidilist isikut, ja füüsiliste isikutena nende ettevõtete juhatuse liikmed. Kriminaalasja juurde on PRIA esitanud mitu avalik-õiguslikku nõuet, millega taotleb kahtlustuse saanud ettevõtetele välja makstud toetuste tagasimaksmist.

Arumäe huvide konflikt tekkis asjaolust, et tema büroo kaitseb PRIA-le väidetavalt kahju teinud ettevõtteid. Kuna PRIA oli kohtus ilma ministri volituseta, mängis Arumäe büroo juriidilise nõksuga asjaolule, et PRIA ei saaks ilma ministri heakskiiduta ametile külma teinud ettevõtjaid vastutusele võtta. Järvik küsis enda tollaselt nõunikult Arumäelt volituse andmise kohta. Arumäe ei soovitanud seda anda, see käik oli aga Arumäe büroole kasulik, sest siis ei saanud PRIA kohtuteed edasi käia.

Peaminister Jüri Ratas ning Järvik kohtuvad 11. novembri õhtul kell 18. Rahandusminister Martin Helme ütles esmaspäeva pärastlõunal, et kui Järvik sunnitakse tagasi astuma, läheb valitsus lõhki. Tagasiastumine näitaks Helme väitel usalduse puudumist ning seeläbi ka valitsuse usalduskriisi.