„See väga ootamatu ei olnud, ootamatu oli, et poolthääli oli ainult viis, 16 oli vastu, et see suhe nii suur oli; ootamatu oli, kui käisin nõukoguga kohtumas, et nägemust esitada, siis nägemust, õppetööd ja tudengeid puudutavad küsimused ei huvitanud kedagi,“ rääkis animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik Priit Pärn Delfile.

Pärna sõnul algas eeltöö nõukogu möödunudnädalasele otsusele kahe aasta eest. Nimelt valiti ta 2014. aastal viieks aastaks professoriks ja osakonna juhiks. Seejärel oli kohtumine rektor Signe Kivi ja dekaan Andres Taliga, kus Pärnale pakuti professori miinimumpalka ja üheaastast lepingut, misjärel tuleks uued palgaläbirääkimised. Pärn ei olnud sellega nõus, mispeale pakuti kaheaastast lepingut.

Läbirääkimiste tagamaid selgitades ütles Pärn, et ta soovis, et ka abikaasa animatsiooni osakonda tööle võetaks. „Me töötasime koos abikaasa Olga Pärnaga nagu tiim, meil oli väga väljatöötatud koostöö,“ osutas Pärn. „Sinnamaani oli keeldutud Olga Pärna tööle võtmast, kuna me oleme seotud isikud. Sellist seadust tegelikult ei ole – on seadus, mis välistab korruptiivsed teod, mitte alluvussuhted.“

Pärna sõnul poleks õppetööga 2014. aastal alustada saanud, kui Olga Pärna poleks tööle võetud, kuna see oleks tähendanud tohutut hulka tasuta tööd. „Siis pakuti, et mina loobun osakonna juhi kohast dotsent Ülo Pikkovi kasuks ja siis võetakse Olga poole dotsendi kohaga tööle.“ Pärna sõnul tajus ta, et ehk isegi oodatakse, et ta alla ei kirjuta, kuid oli selle pakkumisega nõus.

„See oli alatu tegevus,“ sõnas Pärn ja viitas, et rektor ja dekaan teadsid, et nelja kuu pärast ehk 1. jaanuarist 2015 hakkab kehtima seadus, mis sätestab, et kõik lepingud sõlmitakse tähtajatult. „Nad teadsid, et seda seadust võib kasutada, kui minu lepingu tähtaeg möödub, uue konkursi korraldamise nõudmiseks. Tööandja ei valgustanud mulle kõiki momente, mida tähendab kaheaastase lepingu allakirjutamine,“ leiab Pärn.

Kaks aastat hiljem: viieaastane mandaat ei kehti

Kaks aastat hiljem ehk tänavu teatati Pärnale, et tema viieks aastaks saadud mandaat samas nõukogus ei kehti ja tuleb uuesti kandideerida. „Ma ei tahtnud kandideerida, sest need ei olnud ainsad mängud seal, aga lõpuks, tulles vastu tudengite survele, ma kandideerisin,“ rääkis Pärn, kes nentis, et juriidiliselt on kõik korrektne.

„Rektor helistas mulle järgmisel päeval ja ütles, et põhjused olid, et minu õpetamissüsteem on kitsarinnaline ja kapseldunud ja ei suhtestu kaasaegse kunstiga. Rektor väitis, et ma kuulsin valesti, et ta ütles kitsalt koolkondlik, mis on samamoodi sildi kleepimine,“ lausus Pärn. „See on otsitud põhjus.“

Pärn täpsustas, et alates 2014. aastast oli osakonna juht Ülo Pikkov, kuigi Pärn teda viimasel semestril asendas. „Kui oli süüdistus, et midagi oli valesti, siis see oli adresseeritud ka valele aadressile,“ leiab Pärn.

Emeriitprofessoriks kindlasti ei hakka

Emeriitprofessoriks Pärn kunstiakadeemias hakata ei kavatse ning tema hinnangul tehti see ettepanek näiliselt võimaluse andmiseks. „Emeriitprofessor saab 211 eurot enne makse kuus. See tähendab, et ma jätkaks seda sama tööd, mida ma tegin nüüd, ainult et selle eest ei maksta ja keegi teine juhiks seda asja,“ märkis Pärn. „Kui võrdlus tuua, siis see on nagu hea lendur lastakse lahti ja võimaldatakse tal pagasikärusid lükata.“

Pärn viitas ka, et ta oli ainus kandidaat sellele ametikohale, kuid nüüd teeb akadeemia inimestele ettepanekuid, et nad võtaks vabaneva koha üle. „Minu küsimus on, miks seda ei tehtud enne valimisi, miks ei pakutud neile inimestele osalemist valimistel,“ rääkis Pärn, et nõnda oleks kandideeritud võrdsetel alustel. Nüüd Pärna asemele leitav inimene aga määratakse ametisse, mitte ei valita.

Pärn ehitas animatsiooni osakonna kümne aasta eest üles ja juhtis seda kuni 2014. aastani, mil Pärn juba mainitud läbirääkimiste tulemusel osakonna juhi kohast Ülo Pikkovi kasuks loobus. Vahetult enne noid läbirääkimisi sai õppeprorektoriks Ülo Pikkovi õde Anne Pikkov.

EKA pole suutnud näha Olga Pärna kui iseseisvat filmitegijat

Koos Priit Pärnaga lõpeb leping ka Olga Pärnal, kes Priit Pärna kinnitusel oleks võimeline animatsiooni osakonda juhtima, kuna tal on täielik ülevaade ja ta on pädev aladel, kuhu tulevad sügisel kaheksalt erinevalt maalt magistrandid. „Olgale öeldi juba talvel, et tema teeneid ei vajata,“ sõnas aga Pärn. „Teda on jätkuvalt käsitletud kui Priit Pärna abikaasat, mitte kui iseseisvat filmitegijat ja suurepärast õpetajat.“

Pärast 31. augustit ei ole niisiis inimest, kes viiks järjepidavust edasi, kuna kolmest osakonda vedavast inimesest kaks lahkub. „Me oleme välja koolitanud endised õpilased, kes õpetavad erialadel, aga keegi neist ei ole nii küps, et saaks üle võtta kogu süsteemi ja viia seda edasi,“ märkis Pärn, kelle sõnul ei huvita aga ilmselt järjepidevus, tudengitega toimuv ja see, kuidas õpetatakse, paraku EKA juhtkonnas kedagi.

EKA majaga tehti samuti – kõigepealt lammutati maha ja siis vaadati, mis edasi saab

„Natuke erinevas mastaabis, aga kordub see, mis tegi Signe Kivi – kõigepealt lõhuti maja maha ja siis vaadati, mis nüüd edasi saab,“ võrdles Pärn animatsiooni osakonna saatust EKA maja omaga. „Kole on see, et see meenutab väga isegi mitte seda nõukogude aega, mida mina mäletan, vaid Stalini aega, kus kvoorum teeb otsuse vaadates juhi silmadesse ja saades aru sealt, mis on õige otsus,“ lausus Pärn ja lisas, et ta tunneb, et inimesed kardavad oma töökohtade ja lepingute pärast.

Kui Pärn tahaks sama tööd jätkata näiteks Balti filmi- ja meediakoolis, siis tähendaks see, et osakond tuleks EKA-s sulgeda ja avada BFM-is. „Ma kardan, et see ei ole lahendus, ja see eeldab seda, et rektor Kalm on sellega nõus,“ lisas Pärn. Tegelikult on Pärn sel teemal juba varem läbirääkimisi pidanud ja kuigi nende läbirääkimistega oli seotud ka rektor Signe Kivi, siis süüdistati Pärna nõukogus EKA reetmises. „Lahendus võiks olla see, kui astuks tagasi dekaan Tali, kes on käitunud ebaeetiliselt, kiusanud tudengeid ja ka minu abikaasat,“ lausus Pärn, kes samas usub, et Tali valitakse dekaani ametisse tagasi.

Mida Olga ja Priit Pärn edasi teevad? „Me oleme alates septembrist vabad inimesed, ega kunstiakadeemia ei ole ainuke koht maailmas. Suurem küsimus kui meie on tudengid, sest nendel on filmid pooleli ja uued, kes tulevad, tulevad meie pärast,“ rääkis Pärn, kelle sõnul tuleb välismaalt kaheksa inimest nimelt tema ja Olga juurde õppima. „Inimesed on, ma tean, kaks aastat korjanud raha, et tulla siia. On juba teinud kulutusi. Ja siis saada teada, et seda kohta ei ole enam olemas, kuhu tulla…,“ rääkis Pärn probleemist, millega tudengid nüüd silmitsi peavad seisma.