Professor Kiivet: Eesti tervishoid on haige
„Minu diagnoos on selles mõttes võibolla natukene üledramatiseeritud, aga ma väidan, et ta on haige,“ rääkis Kiivet. „Ta ei ole nii, et ta täna ära sureks, see ei ole surmahaigus, see ei ole haigus, mis on nohu või luumurd, mis on ravitav ühe tableti või kipsiga, aga see on niisugune asi, mida võiks nimetada ainevahetushaiguseks.“
Kiivet tõi näiteks, et see haigus võib olla suhkrutõbi või kas või HIV-nakkus tänapäeval, mis on ravitavad, kui me seda tunnistame, hakkame sellega tegelema ja siis organism töötab rahulikult edasi.
Tervishoiu ravimine nõuab Kiiveti sõnul planeerimist, sihikindlust ja kõigepealt muidugi seda, et probleemi tunnistatakse, et haigus on olemas.
Mis on halvasti ja mis hästi?
„Need asjad, mis meil täna toimivad, ei pruugi toimida paari aasta pärast eeskätt rahastamise aspektist,“ ütles professor. Ta tõi välja, et terve rida kulusid veeretatud patsientide kaela, mis ei ole ei õiglane ega mõistlik.
„Meil on osa tervishoiust ja selle ühisosast sotsiaalvaldkonnaga puudu – hooldus-, taastus-, järelravikomponent on olemas, aga väljaarendamata. Meil on väga tõsine puudus tulevikus õenduspersonalist,“ loetles ta.
Võrdlus Soome ja Rootsiga
Kiivet võrdles, et Eesti tervishoius on võrreldes Rootsi ja Soomega raha viis kuni kuus korda vähem. „Tegelikult selle sama raha eest me inimesed saavad käia vaata et rohkemgi arsti juures, haiglaravi on sama kättesaadav, haiglavoodeid on sama palju,“ rääkis ta.
Põhiline vahe arenenud tervishoiusüsteemist on Kiiveti sõnul selles, et peale aktiivravi ei ole meil piisavalt järel-, taastus- ega hooldusravi ega koduhooldust. „Seal on meil kõige suurem vahe nii institutsioonides kui ka personalis.“
Kiivet tõi välja, et Eesti haiglates lõigatakse rohkem pimesooli, rohkem sapipõisi, rohkem emakaid kui Põhjamaades. „Silmalõikused, kõrgtehnoloogilised südamelõikused on inimestele sama kättesaadavad. Selles mõttes ei ole jällegi millestiki puudu. Küsimus on muidugi selles, kas suudetakse hoida,“ rääkis ta.
