Professor Jaan Ginter: EKRE lubatav justiitsreform pole praktiliselt teostatav
"Kohtunike eluks ajaks ametisse nimetamise süsteem on meil reguleeritud põhiseadusega. Seega selleks, et kohtunikke saaks hakata rahva poolt otse valima, on vaja muuta põhiseadust," ütles Ginter Delfile.
Põhiseaduse muutmiseks on põhiseadus ette näinud kolm viisi: rahvahääletusega, riigikogu kahe koosseisu poolt või kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmist saab algatada viiendik riigikogu koosseisust või Vabariigi President.
"President ei ole kohtunike ametisse nimetamise süsteemi muutmise poolt, seega ainus võimalus selle ideega edasi liikuma hakata, oleks 21 riigikogu liikme avaldus," märkis Ginter.
EKRE riigikogu fraktsioonis on praegu seitse liiget, mis tähendab, et neil oleks vaja saada juurde oluliselt toetust teistest fraktsioonidest, aga seni teiste fraktsioonide liikmed pole sellele ideele toetust avaldanud. "Seega praegu sellise põhiseadusemuudatuse algatamiseks reaalne võimalus puudub," nentis Ginter.
Kui riigikogu valimise järgselt peakski tekkima 21 riigikogu liiget, kes toetaks kohtunike rahva poolt valimist, siis järgmiseks takistuseks oleks selle ideega edasi minekuks vajaliku toetuse puudumine riigikogus.
"Rahvahääletusele panemiseks oleks vaja 61 riigikogu liikme poolthääli. Kahe Riigikogu koosseisu kaudu põhiseaduse muutmiseks oleks esimeses riigikogus vaja leida 51 poolthäält ning järgmises juba 61 poolthäält. Ning kiireloomulisena põhiseaduse muutmiseks oleks vaja 81 poolthäält," tõi Ginter esile. Seni on põhiseadust muudetud ühel korral rahvahääletusega ning neljal korral kiireloomulisena.
Kohtunike nimetamise korra muutmiseks aga 61-t ega veelgi enam 81-t häält kokku saada pole Ginteri hinnangul praegustes tingimustes võimalik.
Selleks, et võiks hakata tekkima võimalus kohtunike nimetamise süsteemi muutmiseks, peaks riigikohus, kellel praegu lasub uute kohtunike väljavalimise põhiraskus, Ginteri sõnul kaotama rahva enamuse usalduse. "Praegu uuringud näitavad vastupidi - rahva väga suurt usaldust riigikohtu suhtes," märkis ta.
Seega saab kohtunike ametisse nimetamise teema olla Ginteri sõnul vaid üheks võimalikuks järgmisel riigikogu valimisel valijate tähelepanu ja poolehoiu võitmise vahendiks, mille tegelikkuses teostumine ei ole võimalik kui riigikohus säilitab rahva enamuse poolehoiu.
